Uno Laur

Uno Laur

Uno Laur (30. aprill 1928 Tallinn) on kapten ja merekeele nõukoja auesimees.

Uno Laur lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal - see oli sõjajärgne esimene lend - ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. 1957. aastal sai ta Vladivostoki sadamakaptenilt kaugsõidukapteni diplomi.

1959. aastal tuli Uno Laur tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas ta Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeldes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega.

Uno Laur algatas 1973. aastal Eesti Meremuuseumi juures mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel soliidne trükis – Mereleksikon.

1992. aastal lahkus Uno Laur Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast ESTONIA hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina Laevahuku Uurimise Ühiskomisjon liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi Presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga.

Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas Uno Laur ühiskondlikku tööd mereterminoloogia komisjoni, hilisema merekeele nõukoja esimehena. 2008. aastal valmis selle töö tulemusena mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat". 2011. aastal valiti Uno Laur merekeele nõukoja auesimeheks.

• 2016. a 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see antakse kätte vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
• 2016. a 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.

• 2017. a 17. märtsil lõid Eesti merenduse arendamisest huvitatud isikud kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse. Sihtasutus on ellu kutsutud toetama ja tunnustama Eesti merekultuuri järjepidevuse ja arendamisega tegelevaid isikuid, samuti merendusega seotud projekte.

• 2018. a 23. veebruaril andis kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog Malle Hunt. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral Tarmo Kõuts.

Autor: Vello Mäss

Tunnustus

• 1999 Riigivapi III klassi teenetemärk
• 2016 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Teoseid

• Tuulepealne meri. Tallinn, 2009. ISBN 9789985666203

Tõlked

• Tšerkašeninov, Boris. Väikelaevade juhtimine: (kogumahutavusega kuni 300 registertonni). Tallinn, 1977
• Kapteni roll tõendite kogumisel. Tallinn, 1998. ISBN 9985808126
• Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri 1972. Meremees 1999, nr. 3-6

Artikleid

• Nelikümmend aastat Merekeele Nõukoda. Eesti laevanduse aastaraamat 2013

Galerii

• 

  Kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna kättesaamisel 24. veebruaril 2016

• 

  Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016

• 

  Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018