Otsingu tulemused
Alusta lehekülge "Pärnu". Vaata ka leitud otsitulemusi.
- ...ipupüük tuntud peamiselt looderannikul, Soela väinas, Muhu ümbruses ja Pärnu lahel.338 baiti (56 sõna) - 16. detsember 2015, kell 01:57
- Pilt:Lootsikaater AHTO-20.JPG|Lootsikaater AHTO-20 Pärnu lahel933 baiti (117 sõna) - 31. august 2016, kell 21:56
- ...]e suubuvad [[jõgi|jõed]] ja nende suudmelähedased alad [[meri|meres]], Pärnu [[laht]] ning Hiiumaa ja Saaremaa lääne[[rannik]].1 KB (215 sõna) - 6. mai 2015, kell 00:06
- MARE ehitati traallaevaks MSTB-303 [[kalurikolhoos]]i [[Pärnu Kalur]] tarbeks laevaehitusinsener [[Heino Levald]]i projekti järgi.4 KB (384 sõna) - 26. september 2016, kell 14:54
- ...nnikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas ma1010 baiti (130 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
- ...a -Võrtsjärve vetega üleujutatud tasandikud. Ulatuslikumad madalikud on Pärnu madalik, Lääne-Eesti madalik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Peipsiäärne699 baiti (77 sõna) - 16. veebruar 2016, kell 01:42
- '''Mart''' (Martin) '''Laagus,''' (10. juuli 1905 Pärnu – 2. september 1990 Lund) on kalandusajaloolane. ...sai temast Pärnu kalurikooperativi ärijuht. 1933. aastal lõpetas ta [[Pärnu Kalanduskool]]i. 1936. aastal valiti Mart Laagus [[Kalanduskoda|Kalanduskoj1 KB (169 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
- ...teede Amet]] ja AS Regio (esimene merekaart ilmus septembris 1993, hõlmab Pärnu ja [[Liivi laht]]e). Tänasel päeval annab navigatsioonikaarte välja Veet2 KB (289 sõna) - 29. november 2017, kell 01:16
- #Pärnu Merekool - valmistas ette madruseid ja motoriste kaubalaevadele.2 KB (266 sõna) - 27. aprill 2016, kell 00:13
- [[Pilt:L22ne muul.jpg|thumb|300px|Pärnu läänemuul]] [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|Pärnu muulid]]1 KB (160 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:15
- ...ub selg ees. Noodapandid on tuntud paljudes riikides, Eestis kasutati seda Pärnu lahel.429 baiti (60 sõna) - 6. mai 2016, kell 00:40
- ...d [[tuur]]a (ka käksi) külge kinnitatud riidest tuulevari, mida kasutati Pärnu lahel jääpüügil püüniste väljavõtmisel. Pärineb arvatavasti Peipsi264 baiti (40 sõna) - 4. juuli 2015, kell 20:01
- Pilt:CASTOR.JPG|[[CASTOR]] [[Pärnu sadam]]as1 KB (161 sõna) - 17. juuni 2016, kell 00:43
- ...iparvetust jõgedel 18. sajandi lõpul, tähtsamateks veeteedeks kujunesid Pärnu ja Emajõe jõgikonnad, Väike-Emajõgi, Võrtsjärv ja Peipsi järv. Kesks1 KB (164 sõna) - 5. juuni 2016, kell 01:00
- ...]], [[Virtsu sadam|Virtsu]], [[Kuivastu sadam|Kuivastu]] ja [[Pärnu sadam|Pärnu]] peelid. Oma peelid on paljudel sadamail, samuti siseveekogudes. Peelid se876 baiti (111 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:26
- [[Pilt:Pinnasepraam MUDATIBU.JPG|thumb|Pärnu sadama pinnasepraam MUDATIBU Pärnu jõel]]856 baiti (101 sõna) - 19. jaanuar 2019, kell 22:30
- ...sid postilaevad liinil Stockholm-Tallinn ja alates 1701. aastast ka liinil Pärnu-Stralsund. Venemaa esimesed postilaevad alustasid reise 1724. aastal Kroonl1 KB (139 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:36
- ...pirkelpuri. 20. sajandi algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitv2 KB (289 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:29
- ...ks ehitatud parvlaeva [[ORMSÖ]] liinile tulekut suunati REET tagasi Kihnu-Pärnu liinile, kuni valmis Kihnu liinide jaoks ehitatud parvlaev [[KIHNU VIRVE]].3 KB (340 sõna) - 25. oktoober 2018, kell 17:34
- | Pildiallkiri = RUNÖ Pärnu sadamas | Liin = Ringsu-Roomassaare<br>Ringsu-Pärnu3 KB (310 sõna) - 12. juuli 2021, kell 15:32
Näita (eelmised 20 | järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)