Erinevus lehekülje "Traaler" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: ''''Traaler''' (< ''ingl'') on: *1. kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav laev, millelt põhiliselt püütakse traalnoodaga, harvemini õngega, seinnoodaga v...')
 
(toim)
1. rida: 1. rida:
−
'''Traaler''' (< ''ingl'') on:
+
'''Traaler''' (inglise keeles ''trawler'') võib olla [[kalalaev]] või [[sõjalaev]] - [[miinitraaler]].
−
*1. kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav [[laev]], millelt põhiliselt püütakse traalnoodaga, harvemini õngega, seinnoodaga või muu püünisega. Suuruse järgi eristatakse väiketraalereid (l. 15–30 m, väike kalapüügilaev), keskmisi traalereid (l. 30–50 m, keskmine kalapüügilaev) ja suuri traalereid (l. üle 55 m). Viimaste hulka kuuluvad ka alates 1960. aastate lõpust ookeanipüügil Eestis kasutatavad supertraalerid. Traalimise viisi järgi eristatakse poorditraalereid, kus traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva [[poord]]ist, ning ahtertraalereid, kus seda tehakse laeva ahtrist. Loomuse töötlemise viisi järgi eristatakse värske kala, soola- ja värske kala, külmutus- ja konserveerimistraalereid. Nüüdisaegseil traalereil on palju püügimehhanisme (nt portaalid, traalvintsid) ning kalaluure- ja navigatsiooniaparatuuri (kajalood, hüdro- ja raadiolokaatorid, traalsondid). Eesti kalamajandid püüavad Läänemerel poorditraaleritega (PTS, TB, traalpaadid), 1980. aastast ka ahtertraaleritega. Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmisi ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa. Esimese kalatraaleri („Nikolai“, hilisem „Saaremaa“) tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi Põhja-Jäämerel tursapüügil. Laev uppus koos [[laevapere]]ga 1921 Petrogradi lähistel.
+
 
 +
==Kalatraaler==
 +
Kalatraaler on kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav [[laev]], millelt põhiliselt püütakse [[traalnoot|traalnoodaga]], harvemini [[õng]]ega, [[seinnoot|seinnoodaga]] või muu [[püünis]]ega.
 +
 
 +
Suuruse järgi eristatakse väiketraalereid (15–30 m pikkune väike kalapüügilaev), keskmisi traalereid (30–50 m pikkune keskmine kalapüügilaev) ja suuri traalereid pikkusega üle 55 m. Viimaste hulka kuuluvad ka alates 1960. aastate lõpust ookeanipüügil Eestis kasutatavad supertraalerid.
 +
 
 +
==Traalimise viis==
 +
Traalimise viisi järgi eristatakse poorditraalereid, kus traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva [[parras|pardast]], ning ahtertraalereid, kus seda tehakse laeva [[ahter|ahtrist]].
 +
 
 +
[[Loomus]]e töötlemise viisi järgi eristatakse värske kala, soola- ja värske kala, külmutus- ja konserveerimistraalereid. Nüüdisaegseil traalereil on palju püügimehhanisme (nt portaalid, traalvintsid) ning kalaluure- ja navigatsiooniaparatuuri ([[kajalood]], [[hüdrolokaator|hüdro-]] ja [[raadiolokaator]]id, [[traalsond]]id). Eesti kalamajandid püüavad [[Läänemeri|Läänemerel]] poorditraaleritega (PTS- ja TB-tüüpi või traalpaatidega) ning 1980. aastast ka ahtertraaleritega.
 +
 
 +
Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmisi ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa. Esimese kalatraaleri NIKOLAI, hilisem SAAREMAA tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] tursapüügil. Laev uppus koos [[laevapere]]ga 1921. aastal Petrogradi lähistel.
 
*2. [[sõjalaev]], millega otsitakse ja hävitatakse miinitõkkeid (miinide traalimine). Tegutsemispiirkonna alusel jagunevad traalerid mere-, baasi-, reidi- ja kaatertraalereiks. Traalerite D on 5–1300 t, relvastuseks 20–100-mm suurtükid, kiirus kuni 8 sõlme. 1919-21 oli Eesti Vabariigi Merejõududes traalerite divisjon. I ja II maailmasõjas hukkus Eesti vetes ligi 60 traalerit.
 
*2. [[sõjalaev]], millega otsitakse ja hävitatakse miinitõkkeid (miinide traalimine). Tegutsemispiirkonna alusel jagunevad traalerid mere-, baasi-, reidi- ja kaatertraalereiks. Traalerite D on 5–1300 t, relvastuseks 20–100-mm suurtükid, kiirus kuni 8 sõlme. 1919-21 oli Eesti Vabariigi Merejõududes traalerite divisjon. I ja II maailmasõjas hukkus Eesti vetes ligi 60 traalerit.
  
−
*'''Tähistus'''           
+
==Kalatraalerite tüübid==
−
*BMRT                        suur külmutustraaler
+
*[[BMRT]]                       suur külmutustraaler
 
*MRT                        väike kalapüügilaev
 
*MRT                        väike kalapüügilaev
 
*MRT-K                      väike kalapüügilaev
 
*MRT-K                      väike kalapüügilaev
10. rida: 21. rida:
 
*RTM                        suur külmutustraaler
 
*RTM                        suur külmutustraaler
 
*RTM-S                      suur külmutustraaler
 
*RTM-S                      suur külmutustraaler
−
*SRT                        keskmine kalapüügilaev
+
*SRT                        [[keskmine kalapüügilaev]]
−
*SRT-M                       keskmine kalapüügilaev
+
*SRTM                       [[keskmine kalapüügilaev]]
−
*SRT-R                       keskmine kalapüügilaev  
+
*SRTR                       [[keskmine kalapüügilaev]]
 
*STB                        väike kalapüügilaev   
 
*STB                        väike kalapüügilaev   
 
*TB                          väike kalapüügilaev
 
*TB                          väike kalapüügilaev
  
 +
Autor: [[Helje Heinoja]]
  
−
Autor: [[Helje Heinoja]]
+
[[Kategooria:Kalalaevade tüübid]]

Redaktsioon: 15. oktoober 2016, kell 01:48

Traaler (inglise keeles trawler) võib olla kalalaev või sõjalaev - miinitraaler.

Kalatraaler

Kalatraaler on kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav laev, millelt põhiliselt püütakse traalnoodaga, harvemini õngega, seinnoodaga või muu püünisega.

Suuruse järgi eristatakse väiketraalereid (15–30 m pikkune väike kalapüügilaev), keskmisi traalereid (30–50 m pikkune keskmine kalapüügilaev) ja suuri traalereid pikkusega üle 55 m. Viimaste hulka kuuluvad ka alates 1960. aastate lõpust ookeanipüügil Eestis kasutatavad supertraalerid.

Traalimise viis

Traalimise viisi järgi eristatakse poorditraalereid, kus traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva pardast, ning ahtertraalereid, kus seda tehakse laeva ahtrist.

Loomuse töötlemise viisi järgi eristatakse värske kala, soola- ja värske kala, külmutus- ja konserveerimistraalereid. Nüüdisaegseil traalereil on palju püügimehhanisme (nt portaalid, traalvintsid) ning kalaluure- ja navigatsiooniaparatuuri (kajalood, hüdro- ja raadiolokaatorid, traalsondid). Eesti kalamajandid püüavad Läänemerel poorditraaleritega (PTS- ja TB-tüüpi või traalpaatidega) ning 1980. aastast ka ahtertraaleritega.

Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmisi ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa. Esimese kalatraaleri NIKOLAI, hilisem SAAREMAA tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi Põhja-Jäämerel tursapüügil. Laev uppus koos laevaperega 1921. aastal Petrogradi lähistel.

  • 2. sõjalaev, millega otsitakse ja hävitatakse miinitõkkeid (miinide traalimine). Tegutsemispiirkonna alusel jagunevad traalerid mere-, baasi-, reidi- ja kaatertraalereiks. Traalerite D on 5–1300 t, relvastuseks 20–100-mm suurtükid, kiirus kuni 8 sõlme. 1919-21 oli Eesti Vabariigi Merejõududes traalerite divisjon. I ja II maailmasõjas hukkus Eesti vetes ligi 60 traalerit.

Kalatraalerite tüübid

Autor: Helje Heinoja

Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Traaler&oldid=12546"