Laevasüsteemid

Laevasüsteemid on laeva eesmärgipärast kasutamist tagavad torustikud koos vajaliku armatuuri, mehhanismide, seadmete, mahutite - tankide, tsisternide, paakide - ning juht- ja kontrollaparatuuriga.

Laevasüsteemide liigitus

Üldsüsteemid

• ballastisüsteem
• kuivendussüsteem ja veeärastussüsteem
• tulekustutussüsteemid (vee-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, süsihappegaasi-, auru- jt. tulekustutussüsteemid koos juhtimis-, signalisatsiooni- ja hoiatussüsteemidega)
• olmesüsteemid (joogi-, mere- ja pesuvee-, reo- ja heitvee-, piigarti-, kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsineerimissüsteemid)

Üldsüsteemide eesmärk on tagada laeva uppumatus, ohutu meresõit ja normaalsed olmetingimused meeskonnale ning nendega on varustatud kõik laevad, sõltumata laeva tüübist ja otstarbest.

Eriotstarbelised süsteemid

• lasti-, lasti eelsoojendus-, tankide pesemis- ja gaasiärastussüsteemid (tankeritel);
• avarii veeärastussüsteem (päästelaevadel);
• kala etteande-, kalarasva- ja soolveesüsteem (kalapüügi- ja -töötlemislaevadel);
• pinnase uhtmis- ja imemissüsteem (põhjasüvenduslaevadel);
• kallutus-, kreeni- ja diferendisüsteem (jäämurdjatel, pukseritel);

Eriotstarbelised süsteemid on ka suruõhu- ja gaasitorustikud, hüdro- ja pneumoülekannete torustikud, kõne-, peil- ja õhutorud. Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva tüübi või otstarbega ettenähtud erifunktsioonide täitmise.

Laevajõuseadmete süsteemid

Peamasinate, abimasinate ja aurukatelde töö tagamiseks on kütuse-, õli-, õhu-, hüdro-, pneumo-, heitgaaside-, toitevee- ja aurusüsteemid, käivitus- ja reverseerimissüsteemid, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid.

Laevasüsteemide ehitus ja paigutus

Laevasüsteemide torustike, liitmike, armatuuri ja teiste süsteemi koostisosade materjal sõltub süsteemides teisaldatava keskkonna liigist ja omadustest (vesi, õhk, gaas, õli jm.) ning töörõhust (nt. teras, vask, messing, bimetall või plastik).

Laevasüsteemide ülesehitus ja paigutus laevas sõltuvalt süsteemi otstarbest, teenindavate objektide ja mehhanismide arvust ning paigutusest võib olla tsentraliseeritud (keskne), nii et üks mehhanism teenindab kõiki süsteemi tarbijaid. See võib olla autonoomne, nii et igas laeva veekindlas sektsioonis on iseseisev süsteem koos seda teenindava mehhanismi ja tarbijaga, või see võib olla grupiviisiline, nii et üks mehhanism teenindab tarbijaid mitmes laeva veekindlas sektsioonis. Igal loetletud süsteemil on oma eelised ja puudused, mistõttu ülesehituse põhimõte sõltub püstitatud eeliste saavutamisest. Kui määravaks faktoriks on maksumus, valitakse keskne paigutus, kui määravad on töökindlus ja ohutus, siis valitakse autonoomne või grupiviisiline variant.

Mitme tarbija puhul koosneb süsteemi torustik magistraaltorust ja tarbijateni viivatest harutorustikest. Magistraaltorustikud võivad olla ehitatud liini- või ringmagistraalina. Liinimagistraal on kinniste otstega torustik, mis on seotud süsteemi teenindava mehhanismiga ühest kohast; see võib magistraali vigastuse korral põhjustada süsteemi osalise või täieliku rivist väljalangemise. Ringmagistraal on peatorustik, mille otsad on ühendatud; see tagab süsteemi toimimise ka mingi lõigu vigastuse puhul, sest on võimalik sulgaparatuuri abil vigastatud lõik eraldada.

Autor: Jüri Kask

Allikad

Heino Punab, Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3.