Sadam

Sadam on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, mis hõlmab nii laevade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala.

Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam).

Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja reidist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade ankurdamiseks). Sadamabasseinis on laevade sildumiseks kaid, kaidel ja muulidel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas lüüsid.

Sadama territooriumil on sadamatalitused sadamakapteni, lootsiteenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.

Tänapäeval kasutatakse sageli nn landlord-sadama skeemi, kui sadamaettevõttele kuulub sadama infrastruktuur. Sadama territoorium ja sageli ka kaid renditakse sadamaoperaatoreile, kes ehitavad oma tegevuseks vajaliku superstruktuuri ja hooldavad seda. Landlord-sadam on nt AS Tallinna Sadam, teel selle poole on Stockholmi Sadamad.