Ümbermaailmareis

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 2. jaanuar 2020, kell 23:47 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (täiendatud)

Ümbermaailmareis on reis ümber Maa nii, et laeva tee lõikub kõigi meridiaanidega. Ümbermaailmareisid algasid suurte geograafiliste avastuste ajastul ja neil oli kaalukas osa saarte, merede, väinade ja muude geograafiliste objektide avastamisel, tundmaõppimisel ja kaardistamisel. Esimese okeanograafilise ümbermaailmareisi tegi Briti uurimislaev CHALLENGER. 19. sajandi lõpu poole hakati purjejahtidel ümber maailma reisima pelgalt sportlikel eesmärkidel. Üksinda purjetas esimesena ümber maailma Joshua Slocum. Nüüdisaja tähtsaim sellealane võistlus on Volvo Ocean Race (varemalt Whitbread Round the World Race) nime kandev ümbermaailmapurjetus. Vee all on ümbermaailmareise võimelised sooritama aatomiallveelaevad.

Ümbermaailmareisid Eesti lipu all

AHTO

Aastatel 1938-1940 sooritas esimese eestlasena ümbermaailmareisi Ahto Valter, kes tegi seda Eestis ehitatud ja Eesti lippu kandnud purjelaeval AHTO.

KRISTJAN PALUSALU

1991. aasta septembrist 1992. aasta detsembrini moodustus Eesti Merelaevanduse puistlastilaeva KRISTJAN PALUSALU järjestikustest reisidest teekonnal Tampa (USA) - Qingdao (Hiina) - Singapur - Wallaroo (Austraalia) - Giles (Austraalia) - Dammam (Saudi Araabia) - Durban (Lõuna-Aafrika Vabariik) - Yahacik (Türgi) - Houston (USA) Key Westi traaversis ümbermaailmareis.[1] Kogu reisi ei teinud kaasa sama laevapere, kuid juba juuni keskel 1991 laevale asunud laevapere sai Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest teada kodust kaugel ning heiskas Eesti lipu ja muutis laeva sümboolikat omal käel.[2]

LENNUK

16. oktoobril 1999 väljus jaht LENNUK Pirita sadamast seitsmeliikmelise meeskonnaga poolteist aastat kestvale ümbermaailmareisile. Kuueliikmelisse põhimeeskonda kuulusid kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Meelis Saarlaid (esimesed viis kuud Aarne Tuisk, kes loobus tervislikel põhjustel), teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein ning madrused Kaido Kama ja Tiit Pruuli. Tagasi kodusadamasse jõuti 19. märtsil 2001. Selle aja jooksul läbiti umbes 38 000 meremiili. Projekti "Eesti lipp ümber maailma“ oli võimalik jälgida reaalajas interneti vahendusel. Eestikeelse raamatu sellest reisist kirjutas Tiit Pruuli ja võrokeelse Kaido Kama.

MARTHA

24. juunil 2007 väljus Orjaku sadamast ümbermaailmareisile jaht MARTHA, kapteniks Hillar Kukk, kes tegi ainsana kaasa kogu reisi. Osa reisist kaasa teinuid oli 27. Tagasi kodusadamasse jõuti kaks aastat hiljem, 24. juunil 2009.

TEMPTATION III

6. juunil 2010 alustas Tallinnast ümbermaailmareisi Uku Randmaa jahil TEMPTATION III. Reis lõppes 12. jaanuaril 2012 Roheneemesaartel. Uku Randmaa oli esimene eestlane, kes purjetas ümber maakera üksinda. Ta kirjutas oma reisist raamatu.

NORDEA

2. oktoobril 2010 väljus Tallinnast ümbermaailmareisile katamaraan NORDEA. Neljaliikmelisse põhimeeskonda kuulusid Toonart Rääsk, Marko Matvere, Jaan Tätte ja Raul Normak, osa reisist sõitis kaasa umbes 60 inimest. Tagasi Tallinnasse jõuti 17. juunil 2012. Reisimuljeist kirjutas raamatu Marko Matvere.

BELLATRIX

2. septembril 2013 alustas Tallinnast Noblessneri sadamast ümbermaailmareisi Imre Aljas jahil BELLATRIX. Reis lõppes 27. detsembril 2014 Roheneemesaartel Mindelo sadamas, kust lahkuti 26. detsembril 2013 - see teeb ümbermaailmareisi pikkuseks ühe aasta ja ühe päeva. Imre Aljas kirjutas ka oma reisist raamatu.

TEAKITA

15. augustil 2015 väljus Tallinnast ümbermaailmareisile jaht TEAKITA, mis jõudis tagasi Tallinnasse 15. augustil 2017. Kaheliikmelisse meeskonda kuulusid Viljar ja Britt Tulit. Teadaolevalt on Britt Tulit esimene eestlanna, kes on ümber maakera purjetanud. Reisimuljed ilmusid päevikuna ajakirjas Navigaator.

TROLL

5. juunil 2015 väljus Lohusalu sadamast ümbermaailmareisile jaht TROLL (purjenumber EST-697), mis jõudis tagasi kodusadamasse Pärnusse 20. augustil 2018. Kaheliikmelisse meeskonda kuulusid Üllar ja Ellen Võsumaa.[3][4]

ONE AND ALL

Uku Randmaa startis 1. juulil 2018 peatusteta ümbermaailmaregatile Golden Globe Race jahil ONE AND ALL. See eeldas soolopurjetamist jahil, mis vastab 50 aasta tagustele oludele, sh ilma GPSi ja satelliitraadiota. Uku Randmaa valik oli Rustler-36 tüüpi jaht.[5] 10. märtsil 2019 jõudis Uku Randmaa pärast 252 päeva pikkust peatusteta purjetamist Les Sables d'Olonne'i sadamasse, saavutades regatil kolmanda koha.[6] Ta kirjutas oma abikaasa Maibi Randmaaga reisist raamatu.

Viited

  1. ↑ Veskimäe, I. Eesti lipuga ümber maakera. – Eesti laevanduse aastaraamat 2012. Toimetaja E. Kreem. Tallinn: Sekstant, 2012, lk 88-97.
  2. ↑ Madli Vitismann. Jaanist jõuluni. Meremees, 7. aprill 1992
  3. ↑ Kukk, J. Ümber maailma purjetanud rändurid jõudsid pärast kolme aastat koju. – Pärnu Postimees, 30. august 2018. (31.08.2018)
  4. ↑ Üllar Võsumaa intervjuu. Meretund, 22. september 2018
  5. ↑ Uku Randmaa startis ümbermaailmapurjetamise juubeliregatil Golden Globe Race. Navigaator, suvi 2018
  6. ↑ Agaate Antson, Jaano Martin Ots. Video: ümber maailma purjetanud eestlane jõudis pärast 252 päeva seilamist finišisse. – Postimees, 10. märts 2019. (10.03.2019)

Kirjandus

  • Anto Juske. Eesti esimene ümbermaailmapurjetaja Ahto Valter. Tallinn, Käsmu: 2000. ISBN 9985607961
  • Tiit Pruuli. Eesti lipp ümber palli. Tallinn: 2001. ISBN 9985305124
  • Kaido Kama. Ümbreilma reisikirä. Tartu: 2001. ISBN 9985935616
  • Marko Matvere. Meri ja kuked. Tallinn: 2012. ISBN 9789949926770
  • Uku Randmaa. Minu maailmameri. Tartu: 2012. ISBN 9789949511020
  • Imre Aljas. Bellatrix purjetab ümber maailma. Tallinn: 2017. ISBN 9789949995400
  • Uku Randmaa, Maibi Randmaa. Ümber. Ilma. Tallinn: 2019. ISBN 9789949681617

Välislingid

Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Ümbermaailmareis&oldid=14825"