Erinevus lehekülje "Tiibur" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Kustutatud kogu lehekülje sisu)
(Teistes keeltes)
 
(ei näidata sama kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
'''Tiibur''' on [[laev]], mille kere alla on kinnitatud tiivad.
  
 +
Tiiburi liikumisel tõstab allveetiibade tekitatud hüdrodünaamiline jõud [[laevakere]] veepinna kohale, liikumistakistus väheneb ja saavutatakse suur kiirus. Tiivad võivad liikumisel olla kas täiesti vee all (tõstejõudu reguleeritakse, muutes sellekohaste automaatseadmete abil nende kallet), ulatuda osaliselt veest välja (püstriiuli- või V-kujulised, isereguleeruva tõstejõuga) või toimida veesuusa põhimõttel.
 +
 +
==Ajalugu==
 +
Esimene patent tiiburi ehitamiseks anti välja 1891. aastal ja esimese tiiburi ehitas 1898. aastal itaallane E. Forlanini. 1906. aastal saavutati kiirus 40 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], 1918. aastal 61,5 sõlme. Praktiliseks kasutamiseks sobivate tiiburite konstrueerimist alustati 1930. aastate lõpul.
 +
 +
[[Sõjalaev]]ana rakendasid tiiburit esimesena sakslased, kes II maailmasõjas katsetasid mitut allveetiibadega valve- ja torpeedokaatrit. NSV Liidu tiibur RAKETA valmis 1957. Nüüdisajal kasutatakse tiibureid rohkesti reisijaveoks ja sõjalaevastikus (raketikaatrid, allveelaevahävitajad, piirivalvelaevad), nende mass on kuni 330 t, kiirus 60—70 sõlme.
 +
 +
{{mereleksikon}}
 +
==Tiiburid Eestis==
 +
Juunis 1990. aasta alustas [[Helta]] tiiburitega reisijatevedu ka [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinil]], järgmisel aastal asendus see laevakompaniiga Festa. 1994. aastal olevat tiiburitega veetud 150 000 inimest. Püsivamalt vedas reisijaid tiiburitega Inreko, hilisem [[Lindaliini AS]], mis müüs viimase tiiburi 2008. aastal.
 +
 +
==Teistes keeltes==
 +
*inglise - ''hydrofoil ship''
 +
 +
{{Laevatüübid}}
 +
 +
[[Kategooria:Reisilaevad]]
 +
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Viimane redaktsioon: 15. detsember 2019, kell 01:22

Tiibur on laev, mille kere alla on kinnitatud tiivad.

Tiiburi liikumisel tõstab allveetiibade tekitatud hüdrodünaamiline jõud laevakere veepinna kohale, liikumistakistus väheneb ja saavutatakse suur kiirus. Tiivad võivad liikumisel olla kas täiesti vee all (tõstejõudu reguleeritakse, muutes sellekohaste automaatseadmete abil nende kallet), ulatuda osaliselt veest välja (püstriiuli- või V-kujulised, isereguleeruva tõstejõuga) või toimida veesuusa põhimõttel.

Ajalugu

Esimene patent tiiburi ehitamiseks anti välja 1891. aastal ja esimese tiiburi ehitas 1898. aastal itaallane E. Forlanini. 1906. aastal saavutati kiirus 40 sõlme, 1918. aastal 61,5 sõlme. Praktiliseks kasutamiseks sobivate tiiburite konstrueerimist alustati 1930. aastate lõpul.

Sõjalaevana rakendasid tiiburit esimesena sakslased, kes II maailmasõjas katsetasid mitut allveetiibadega valve- ja torpeedokaatrit. NSV Liidu tiibur RAKETA valmis 1957. Nüüdisajal kasutatakse tiibureid rohkesti reisijaveoks ja sõjalaevastikus (raketikaatrid, allveelaevahävitajad, piirivalvelaevad), nende mass on kuni 330 t, kiirus 60—70 sõlme.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.


Tiiburid Eestis

Juunis 1990. aasta alustas Helta tiiburitega reisijatevedu ka Tallinna-Helsingi liinil, järgmisel aastal asendus see laevakompaniiga Festa. 1994. aastal olevat tiiburitega veetud 150 000 inimest. Püsivamalt vedas reisijaid tiiburitega Inreko, hilisem Lindaliini AS, mis müüs viimase tiiburi 2008. aastal.

Teistes keeltes

  • inglise - hydrofoil ship