Erinevus lehekülje "Merekeele nõukoda" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:: link)
28. rida: 28. rida:
 
| Märkused =
 
| Märkused =
 
}}
 
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, mille töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.
+
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.
  
 
Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.  
 
Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.  

Redaktsioon: 20. märts 2024, kell 12:59

Merekeele nõukoda
Tüüp: ühiskondlik organisatsioon
Asutatud: 1973
Liikmed: Jaak Arro
Helje Heinoja
Malle Hunt
Andres Iilane
Jüri Kask
Peep Kaurla
Pärtel Keskküla
Märten Kraav
Enn Kreem
Fred Kuiv
Jaanus Matso
Annika Naame
Enn Oja
Tarmo Ojamets
Maire Raadik
Ants Raud
Rein Raudsalu
Tauri Roosipuu
Yrjö Saarinen
Kadi Saks
Indrek Särg
Argo Tamp
Mairold Vaik
Peeter Veegen
Madli Vitismann.
Juht: esimees Peeter Veegen
Koduleht: [1]

Merekeele nõukoda on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti kirjakeele normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi Eesti Meremuuseumi juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud Mereleksikoni.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd Veeteede Ametiga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.[1]

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt Inglise-eesti meresõnaraamat.

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. Uno Laur oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks Peedu Kass ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten Peeter Veegenile.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud Uno Laur, Peedu Kass, Rein Albri, Urmas Dresen, Ain Eidast, Heino Jaakula, Aado Luksepp, Madis Käbin, Roland Leit, Taidus Linikoja, Vello Mäss, Reet Naber, Arvi Nordmann, Hugo Palk, Ants Pärna, Jaak Sammet, Mati Õun, Ants Ärsis, Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia Mereviki.

Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:

  • 1996 – 10. aprillil „Mereleksikoni“ esitlus Estline'i parvlaeval MARE BALTICUM.
  • 2008 – 16. detsembril „Inglise-eesti meresõnaraamatu“ esitlus Veeteede Ametis.
  • 2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev Tallinki parvlaeval SILJA EUROPA.
  • 2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
  • 2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
  • 2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
  • 2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval MEGASTAR. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet vrakkidest Tallinna–Helsingi laevateel.

Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „MeretundVallo Kelmsaar ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [2].

  • 2018 – 23. veebruaril andis Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog Malle Hunt. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral Tarmo Kõuts.
  • 2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp SOLAS konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
  • 2021 - 19. juunil tunnustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
  • 2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja IMO meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
  • 2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
  • 2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval MYSTAR, kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.

Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „MeretundVallo Kelmsaar ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [3]

  • 2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
  • 2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [4]

Galerii

Teoseid

Viited

Välislingid

Meediakajastusi

2008

2013

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023