Erinevus lehekülje "Kiirlaev" redaktsioonide vahel
| 9. rida: | 9. rida: | ||
*Kiirlaev [[RUNÖ]] mahuline veeväljasurve on umbes 75 m<sup>3</sup>, seega peaks see laev sõitma vähemalt 14,8 sõlmelise kiirusega (7,192 × 75<sup>0,1667</sup> = 14,8), et tegu oleks kiirlaevaga. RUNÖ maksimaalne kiirus on 25 sõlme. Graafikul on näide tähistatud oranži värviga. | *Kiirlaev [[RUNÖ]] mahuline veeväljasurve on umbes 75 m<sup>3</sup>, seega peaks see laev sõitma vähemalt 14,8 sõlmelise kiirusega (7,192 × 75<sup>0,1667</sup> = 14,8), et tegu oleks kiirlaevaga. RUNÖ maksimaalne kiirus on 25 sõlme. Graafikul on näide tähistatud oranži värviga. | ||
*Kiirlaeva mahuline veeväljasurve on umbes 2000 m<sup>3</sup> (umbes sellisesse suurusjärku jäävad ka endiste [[SUPERSEACAT]]ide ja [[TALLINK AUTOEXPRESS]] 3 ja 4 mahulised veeväljasurved), seega peaks see laev sõitma vähemalt 25,5 sõlmelise kiirusega (7,192 × 2000<sup>0,1667</sup> = 25,5), et tegu oleks kiirlaevaga (SUPERSEACATide, TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja 4 kiirused küündisid peaaegu 40 sõlmeni). Graafikul on näide tähistatud rohelise värviga. | *Kiirlaeva mahuline veeväljasurve on umbes 2000 m<sup>3</sup> (umbes sellisesse suurusjärku jäävad ka endiste [[SUPERSEACAT]]ide ja [[TALLINK AUTOEXPRESS]] 3 ja 4 mahulised veeväljasurved), seega peaks see laev sõitma vähemalt 25,5 sõlmelise kiirusega (7,192 × 2000<sup>0,1667</sup> = 25,5), et tegu oleks kiirlaevaga (SUPERSEACATide, TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja 4 kiirused küündisid peaaegu 40 sõlmeni). Graafikul on näide tähistatud rohelise värviga. | ||
| − | * | + | *Kiire [[parvlaev]]a [[STAR]] mahuline veeväljasurve on umbes 18 000 m<sup>3</sup>, seega peaks see laev sõitma vähemalt 37,1 sõlmelise kiirusega (7,192 × 18 800<sup>0,1667</sup> = 37,1), et tegu oleks kiirlaevaga. STARi maksimaalne kiirus on 27,5 sõlme. Seega ei ole tegu kiirlaevaga. Graafikul on näide tähistatud sinise värviga. |
===Kiirlaevad Eestis=== | ===Kiirlaevad Eestis=== | ||
Redaktsioon: 19. aprill 2013, kell 21:46
Kiirlaev (inglise keeles high-speed craft) on laev, mis on võimeline sõitma kiirusega (m/s), mis on võrdne või suurem järgneva valemiga arvutatavast kiirusest: 3,7 × ▽0,1667 (m/s), kus ▽ = laeva mahuline veeväljasurve konstruktiivse veeliini järgi (m3). Kiiruse arvutamiseks sõlmedes omandab valem järgneva kuju: 7,192 × ▽0,1667 (sõlme). Mõiste pärineb IMO "Rahvusvahelisest kiirlaevade ohutuse koodeksist" (International Code of Safety for High-Speed Craft).
Näited
Järgnevalt on toodud mõned näited, kuidas eespool toodud valemit kasutades määratakse, kas tegu on kiirlaevaga või mitte. Graafikul on kujutatud seos kiirlaeva määrava minimaalse kiiruse ja laeva veesurve vahel. Lisatud on ka kolme näite graafline kuju.
- Kiirlaev RUNÖ mahuline veeväljasurve on umbes 75 m3, seega peaks see laev sõitma vähemalt 14,8 sõlmelise kiirusega (7,192 × 750,1667 = 14,8), et tegu oleks kiirlaevaga. RUNÖ maksimaalne kiirus on 25 sõlme. Graafikul on näide tähistatud oranži värviga.
- Kiirlaeva mahuline veeväljasurve on umbes 2000 m3 (umbes sellisesse suurusjärku jäävad ka endiste SUPERSEACATide ja TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja 4 mahulised veeväljasurved), seega peaks see laev sõitma vähemalt 25,5 sõlmelise kiirusega (7,192 × 20000,1667 = 25,5), et tegu oleks kiirlaevaga (SUPERSEACATide, TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja 4 kiirused küündisid peaaegu 40 sõlmeni). Graafikul on näide tähistatud rohelise värviga.
- Kiire parvlaeva STAR mahuline veeväljasurve on umbes 18 000 m3, seega peaks see laev sõitma vähemalt 37,1 sõlmelise kiirusega (7,192 × 18 8000,1667 = 37,1), et tegu oleks kiirlaevaga. STARi maksimaalne kiirus on 27,5 sõlme. Seega ei ole tegu kiirlaevaga. Graafikul on näide tähistatud sinise värviga.
Kiirlaevad Eestis
Kiirlaevad maailmas
Galerii
Laevade liigitamine otstarbe järgi
| Tankerid |
Gaasitanker • Kemikaalitanker • Naftatanker |
| Reisilaevad | |
| Teeninduslaevad |
Hüdrograafialaev • Jäämurdja • Tuukrilaev • Lootsilaev • Punkrilaev • Päästelaev • Süvenduslaev • Pukser (vedurlaev) |
| Teenistuslaevad |
Piirivalvelaev • Uurimislaev • Õppelaev |
| Kaubalaevad | |
| Sõjalaevad |
