Erinevus lehekülje "Tallink" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(→‎Välislingid)
(→‎Laevastik: ajakohastatud)
 
(ei näidata 2 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni)
10. rida: 10. rida:
 
| Asutajad = Eesti Merelaevandus ja<br>Palkkiyhtymä Oy
 
| Asutajad = Eesti Merelaevandus ja<br>Palkkiyhtymä Oy
 
| Liikmed =  
 
| Liikmed =  
−
| Juht = juhatuse esimees Enn Pant
+
| Juht = juhatuse esimees Paavo Nõgene
 
| Peakorter = Tallinn
 
| Peakorter = Tallinn
 
| Valdkonnad = reisilaevandus, majutus, taksoveod
 
| Valdkonnad = reisilaevandus, majutus, taksoveod
 
| Tegutsemispiirkonnad = Eesti, Soome, Rootsi ja Läti
 
| Tegutsemispiirkonnad = Eesti, Soome, Rootsi ja Läti
−
| Käive = 944 miljonit eurot (2012)
+
| Käive = 942 miljonit eurot (2013)
−
| Kasum = 56 miljonit eurot (2012)
+
| Kasum = 43 miljonit eurot (2013)
 
| Töötajaid = ligi 7000
 
| Töötajaid = ligi 7000
 
| Töökeel(ed) = eesti, soome, rootsi, inglise
 
| Töökeel(ed) = eesti, soome, rootsi, inglise
24. rida: 24. rida:
 
| Lõpetatud =  
 
| Lõpetatud =  
 
| Tunnuslause =
 
| Tunnuslause =
−
| Koduleht = [http://www.tallinksilja.com www.tallink.com]
+
| Koduleht = [http://www.tallink.com www.tallink.com]
 
| Märkused =
 
| Märkused =
 
}}
 
}}
 
'''AS Tallink Grupp''' on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad [[parvlaev]]ad ja [[ro-pax-laev]]ad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Eesti–Soome]], Eesti–Rootsi ja Läti–Rootsi liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid [[Silja Line]] ja [[SeaWind Line]] ning osa firmast [[SeaRail]]. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ning hotell Riias. Tallink lõi ka oma taksofirma Tallink Takso. Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.
 
'''AS Tallink Grupp''' on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad [[parvlaev]]ad ja [[ro-pax-laev]]ad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Eesti–Soome]], Eesti–Rootsi ja Läti–Rootsi liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid [[Silja Line]] ja [[SeaWind Line]] ning osa firmast [[SeaRail]]. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ning hotell Riias. Tallink lõi ka oma taksofirma Tallink Takso. Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.
  
−
ASi Tallink Grupp juhatusliikmed majandusaasta 2010/2011 alguses on [[Enn Pant]] (juhatuse esimees), [[Andres Hunt]], [[Lembit Kitter]] ja [[Janek Stalmeister]]. Nõukogusse kuuluvad [[Toivo Ninnas]] (nõukgu esimees), [[Eve Pant]], [[Kalev Järvelill]], [[Ain Hanschmidt]], Lauri Kustaa Äimä ja Ashwin Roy.
+
ASi Tallink Grupp juhatusliikmed majandusaastal 2020 on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Lembit Kitter]], [[Harri Hanschmidt]], [[Kadri Land]] ja [[Piret Mürk-Dubout]]. Nõukogusse kuuluvad [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Toivo Ninnas]], [[Eve Pant]], [[Kalev Järvelill]], [[Ain Hanschmidt]], [[Raino Paron]] ja Colin Douglas Clark.
  
 
==Tallink 1990ndatel==
 
==Tallink 1990ndatel==
 
===Tallinki algus===
 
===Tallinki algus===
  
−
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. Tallinn-Helsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga [[SUURLAID]], kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[TALLINK]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga-Helsingi [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]]. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri '''''TALLINK''''' ja [[korstnamärk]] '''tl'''.
+
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte omandisuhtega 51:49 Tallink asutati 1989. aastal. [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinn-Helsingi liini]] alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga [[SUURLAID]], kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[TALLINK]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga-Helsingi [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]]. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri '''''TALLINK''''' ja [[korstnamärk]] '''tl'''.
  
 
TRANSESTONIA oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. TALLINKil heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992.
 
TRANSESTONIA oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. TALLINKil heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992.
40. rida: 40. rida:
  
 
===Eminre===
 
===Eminre===
−
Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal parvlaeva [[VANA TALLINN]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990-1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn-Stockholm.
+
1. jaanuaril 1994 alustas tööd Eesti Merelaevanduse ja [[Inreko Laeva AS|Inreko]] ühisettevõtte omandisuhtega 49:51 Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal parvlaeva [[VANA TALLINN]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990-1992 oli see laev sõitnud NORD ESTONIA nime all liinil Tallinn-Stockholm.
  
 
===Uus kaubamärk Hansatee===
 
===Uus kaubamärk Hansatee===
53. rida: 53. rida:
  
 
===Uus liin Paldiskist===
 
===Uus liin Paldiskist===
−
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud [[ro-pax-laev]] Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski-Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heistati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks [[KAPELLA]].
+
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud [[ro-pax-laev]] MARINE EVANGELINE sõitis liinil Paldiski-Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskäri sadam]]a arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks [[KAPELLA]].
  
 
===Kiirlaevad===
 
===Kiirlaevad===
86. rida: 86. rida:
  
 
===Uus liin Peterburi===
 
===Uus liin Peterburi===
−
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn-Peterburi-Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud FANTAASIA. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest [[Peterburi sadam]] kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas [[Silja Line]] Tallinn-Peterburi liini [[FINNJETIGA]] ja Helsingi-Peterburi kruise [[SILJA OPERAGA]], kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale [[Stella Lines]], kuid 2010. aasta aprillis alustas Peterburi-Helsingi liinil liiklust Venemaa firma [[Inflot Worldwide]] tütarfirma Soomes [[St. Peter Line]].
+
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn-Peterburi-Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud FANTAASIA. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest [[Peterburi sadam]] kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas [[Silja Line]] Tallinn-Peterburi liini [[FINNJET]]IGA ja Helsingi-Peterburi kruise [[SILJA OPERA]]GA, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale [[Stella Lines]], kuid 2010. aasta aprillis alustas Peterburi-Helsingi liinil liiklust Venemaa firma [[Inflot Worldwide]] tütarfirma Soomes [[St. Peter Line]].
  
 
===Uus liin Riiast===
 
===Uus liin Riiast===
92. rida: 92. rida:
  
 
===Saksamaa-liini ost===
 
===Saksamaa-liini ost===
−
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria  laeva [[SUPERFAST VII]], [[SUPERFAST VIII]] ja [[SUPERFAST IX]] -, mis olid sõitnud liinil [[Hanko sadam|Hanko]]-[[Rostocki sadam|Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt [[Paldiski Lõunasadam]]a, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna [[Vanasadam]]aga. Pärast [[Vuosaari sadam]]a valmimist hakkas Helsingi-Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiniliiklus algas kevadel uuesti. 2009. aastal rentis Tallink SUPERFAST IX Kanadasse, 2011. aastal SUPERFAST VII ja SUPERFAST VIII [[Stena Line]]´ile.
+
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria  laeva [[SUPERFAST VII]], [[SUPERFAST VIII]] ja [[SUPERFAST IX]] -, mis olid sõitnud liinil [[Hanko sadam|Hanko]]-[[Rostocki sadam|Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt [[Paldiski Lõunasadam]]a, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna [[Vanasadam]]aga. Pärast [[Vuosaari sadam]]a valmimist hakkas Helsingi-Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiniliiklus algas kevadel uuesti. 2009. aastal rentis Tallink SUPERFAST IX Kanadasse, 2011. aastal SUPERFAST VII ja SUPERFAST VIII [[Stena Line]]´ile. Juulis 2017 müüs Tallink nii SUPERFAST VII kui ka SUPERFAST VIII.
  
 
===Uued kiired parvlaevad===
 
===Uued kiired parvlaevad===
98. rida: 98. rida:
  
 
[[Jääklass]]iga STAR ja SUPERSTAR võimaldavad aasta ringi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole laine kõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.
 
[[Jääklass]]iga STAR ja SUPERSTAR võimaldavad aasta ringi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole laine kõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.
 +
 +
Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu [[Meyer Turku]]ga uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis on senistest suurem ja kasutab kütusena [[LNG|vedeldatud maagaasi]]. Senistest suurem [[MEGASTAR]] valmis jaanuaris 2017.
  
 
==Börsile minek==
 
==Börsile minek==
103. rida: 105. rida:
  
 
==Silja Line´i ost==  
 
==Silja Line´i ost==  
−
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevakompanii [[Silja Line]], tehingust jäid välja [[SuperSeacat]] kiirlaevad ja Silja Line´i [[kruiisilaev]] [[SILJA OPERA]]. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja [[SeaWind Line]].
+
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevakompanii [[Silja Line]], tehingust jäid välja [[SuperSeacat]] kiirlaevad ja Silja Line´i [[kruisilaev]] [[SILJA OPERA]]. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja [[SeaWind Line]].
  
 
==Laevastik==
 
==Laevastik==
 
{| class="wikitable"
 
{| class="wikitable"
−
! Laev || Ehitamisaeg || Laevastikus alates || Laevatehas || Liin
+
! Laev || Ehitamisaeg || Laevastikus alates || Laevatehas || Liin || Lipp
 +
|-
 +
| [[BALTIC QUEEN]]|| align="Center"| 2009|| align="Center"| 2009||STX Finland Oy, Soome|| Tallinn-Stockholm|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[BALTIC QUEEN]]|| align="Center"| 2009|| align="Center"| 2009||STX Finland Oy, Soome|| Tallinn-Mariehamn-Stockholm
+
| [[VICTORIA I]]|| align="Center"| 2004|| align="Center"| 2004||Aker Finnyards, Soome|| Tallinn-Mariehamn-Stockholm|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[VICTORIA I]]|| align="Center"| 2004|| align="Center"| 2004||Aker Finnyards, Soome|| Tallinn-Mariehamn-Stockholm
+
| [[STAR]]|| align="Center"| 2007|| align="Center"| 2007||Aker Finnyards, Soome || Tallinn-Helsingi|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[STAR]]|| align="Center"| 2007|| align="Center"| 2007||Aker Finnyards, Soome || Tallinn-Helsingi
+
| [[ROMANTIKA]]|| align="Center"| 2002|| align="Center"|2002  || Aker Finnyards, Soome || Riia-Stockholm|| Läti
 
|-
 
|-
−
| [[SUPERSTAR]]|| align="Center"| 2008|| align="Center"| 2008||Fincantieri, Itaalia|| Tallinn-Helsingi
+
| [[BALTIC PRINCESS]]|| align="Center"| 2008|| align="Center"|2008 || Aker Finnyards, Soome || Turu-Stockholm|| Soome
 
|-
 
|-
−
| [[SILJA EUROPA]]|| align="Center"| 1993|| align="Center"|1993 ||Meyer Werft, Saksamaa || Tallinn-Helsingi
+
| [[GALAXY]]|| align="Center"| 2006|| align="Center"|2006 || Aker Finnyards, Soome || Turu-Stockolm|| Soome
 
|-
 
|-
−
| [[ROMANTIKA]]|| align="Center"| 2002|| align="Center"|2002 || Aker Finnyards, Soome ||   Riia-Stockholm
+
| [[SILJA SYMPHONY]]|| align="Center"| 1991|| align="Center"|1991 || Masa-Yards Oy, Soome || Helsingi-Stockholm|| Soome
 
|-
 
|-
−
| [[SILJA FESTIVAL]]|| align="Center"| 1986|| align="Center"|1986 ||Oy Wärtsilä Ab, Soome || Riia-Stockholm
+
| [[SILJA SERENADE]]|| align="Center"| 1990|| align="Center"|1990 || Masa-Yards Oy, Soome || Helsingi-Stockholm|| Soome
 
|-
 
|-
−
| [[BALTIC PRINCESS]]|| align="Center"| 2008|| align="Center"|2008 || Aker Finnyards, Soome || Turu-Stockholm
+
| [[SILJA EUROPA]]|| align="Center"| 1993|| align="Center"|1993 ||Meyer Werft, Saksamaa || Tallinn-Helsingi|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[GALAXY]]|| align="Center"| 2006|| align="Center"|2006  || STX Finland, Soome || Turu-Stockolm
+
| [[ISABELLE]]|| align="Center"| 1989|| align="Center"|2013 ||Meyer Werft, Saksamaa || Riia-Stockholm|| Läti
 
|-
 
|-
−
| [[SILJA SYMPHONY]]|| align="Center"| 1991|| align="Center"|1991  || Masa-Yards Oy, Soome || Helsingi-Stockholm
+
| [[REGAL STAR]]|| align="Center"| 2000|| align="Center"|2004 || Palumba S.P.A, Itaalia || Paldiski-Kappelskär|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[SILJA SERENADE]]|| align="Center"| 1990|| align="Center"|1990  || Masa-Yards Oy, Soome || Helsingi-Stockholm
+
| [[SEA WIND]]|| align="Center"| 1972|| align="Center"|1989 || Helsingørs Skibsværft, Taani || Tallinn-Vuosaari|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[REGAL STAR]]|| align="Center"| 2000|| align="Center"|2004  || Palumba S.P.A, Itaalia || Paldiski-Kappelskär
+
| [[MEGASTAR]]|| align="Center"| 2017|| align="Center"|2017 || Meyer Turku, Soome || Tallinn-Helsingi|| Eesti
 
|-
 
|-
−
| [[SEA WIND]]|| align="Center"| 1972|| align="Center"|1989  || Helsingørs Skibsværft, Taani || Turu-Stockholm
+
| [[SAILOR]]|| align="Center"| 1987|| align="Center"|2020 || Gdanski laevatehas, Poola || Paldiski-Kapellskär|| Eesti
−
 
 
 
|}
 
|}
  
140. rida: 143. rida:
 
{| class="wikitable"
 
{| class="wikitable"
 
! Laev || Ehitamisaeg || Laevastikus alates || Laevatehas || Liin
 
! Laev || Ehitamisaeg || Laevastikus alates || Laevatehas || Liin
−
|-
 
−
| [[SUPERFAST VII|STENA SUPERFAST VII]]|| align="Center"| 2001|| align="Center"| 2006||Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa|| Stranraer-Belfast
 
−
|-
 
−
| [[SUPERFAST VIII|STENA SUPERFAST VIII]]|| align="Center"| 2001|| align="Center"| 2006||Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa|| Stranraer-Belfast
 
 
|-
 
|-
 
| [[SUPERFAST IX|ATLANTIC VISION]]|| align="Center"| 2002|| align="Center"| 2006||Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa|| North Sydney-Port aux Basques
 
| [[SUPERFAST IX|ATLANTIC VISION]]|| align="Center"| 2002|| align="Center"| 2006||Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa|| North Sydney-Port aux Basques
−
|-
+
|-   
−
| [[REGINA BALTICA]]|| align="Center"| 1980|| align="Center"| 2000||Wärtsilä Perno Shipyard, Soome||  
 
−
 
 
 
|}
 
|}
−
 
  
 
==Endised laevad==
 
==Endised laevad==
192. rida: 188. rida:
 
| [[TALLINK AUTOEXPRESS 4]]|| align="Center"| 1996|| align="Center"| 2004-2007|| Fincantieri, Itaalia ||3750||Kannab nime SPEEDRUNNER II ja kuulub firmale Jaywick Shipping Co Ltd.
 
| [[TALLINK AUTOEXPRESS 4]]|| align="Center"| 1996|| align="Center"| 2004-2007|| Fincantieri, Itaalia ||3750||Kannab nime SPEEDRUNNER II ja kuulub firmale Jaywick Shipping Co Ltd.
 
|-
 
|-
−
 
+
| [[REGINA BALTICA]]|| align="Center"| 1980|| align="Center"| 2000-2015||Wärtsilä Perno Shipyard, Soome||18 345||Müüdud Skandiaavia ostjale
 +
|- 
 +
| [[SILJA FESTIVAL]]|| align="Center"| 1980|| align="Center"| 2006-2015||Wärtsilä Perno Shipyard, Soome||34 414||Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le
 +
|-
 +
| [[SUPERSTAR]]|| align="Center"| 2008 || align="Center"| 2008-2016||Fincantieri, Itaalia|| 36 400|| Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp)
 +
|-
 +
| [[SUPERFAST VII]]|| align="Center"| 2001|| align="Center"| 2006-2011||Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa||30 285|| müüdud juulis 2017, kannab nime STENA SUPERFAST VII
 +
|-
 +
| [[SUPERFAST VIII|STENA SUPERFAST VIII]]|| align="Center"| 2001|| align="Center"| 2006-2011||Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa||30 285|| müüdud juulis 2017, kannab nime STENA SUPERFAST VIII
 +
|-
 
|}
 
|}
−
 
  
 
==Välislingid==
 
==Välislingid==

Viimane redaktsioon: 11. juuli 2020, kell 23:27

AS Tallink Grupp
Tallink.png
Lühendnimi: Tallink
Kaubamärk: Tallink
Tüüp: laevakompanii
Asutatud: 1989
Asutajad: Eesti Merelaevandus ja
Palkkiyhtymä Oy
Juht: juhatuse esimees Paavo Nõgene
Peakorter: Tallinn
Valdkonnad: reisilaevandus, majutus, taksoveod
Tegutsemispiirkonnad: Eesti, Soome, Rootsi ja Läti
Käive: 942 miljonit eurot (2013)
Kasum: 43 miljonit eurot (2013)
Töötajaid: ligi 7000
Töökeel(ed): eesti, soome, rootsi, inglise
Tütarettevõtted: umbes 20
Koduleht: www.tallink.com

AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel Eesti–Soome, Eesti–Rootsi ja Läti–Rootsi liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ning hotell Riias. Tallink lõi ka oma taksofirma Tallink Takso. Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.

ASi Tallink Grupp juhatusliikmed majandusaastal 2020 on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Lembit Kitter, Harri Hanschmidt, Kadri Land ja Piret Mürk-Dubout. Nõukogusse kuuluvad Enn Pant (nõukogu esimees), Toivo Ninnas, Eve Pant, Kalev Järvelill, Ain Hanschmidt, Raino Paron ja Colin Douglas Clark.

Tallink 1990ndatel

Tallinki algus

Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte omandisuhtega 51:49 Tallink asutati 1989. aastal. Tallinn-Helsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga SUURLAID, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev TALLINK Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga-Helsingi ro-ro-laev TRANSESTONIA. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl.

TRANSESTONIA oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. TALLINKil heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev GEORG OTS. 1. jaanuaril 1993. aastal lahkusid ühisfirmast soomlased ja TALLINKi omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Eminre

1. jaanuaril 1994 alustas tööd Eesti Merelaevanduse ja Inreko ühisettevõtte omandisuhtega 49:51 Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal parvlaeva VANA TALLINN, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990-1992 oli see laev sõitnud NORD ESTONIA nime all liinil Tallinn-Stockholm.

Uus kaubamärk Hansatee

19. mail 1994 alustas Eminre uut laevaliini Tallinn-Travemünde, millel hakkas sõitma BALANGA QUEEN. Selle laeva küljele maaliti Tallink-Hansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi BALANGA QUEENi asemele AMBASSADOR II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev DONATA. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui REGINA BALTICA alustas liinil Tallinn-Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv MARE BALTICUM, mille Hansatee rentis MELOODIA nime all Tallinn-Helsingi liinile.

Uus juhatus

Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinn-Helsingi liini jaoks NORMANDY, mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

FANTAASIA ja VANA TALLINN Tallinki värvides (1998)

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva FANTAASIA. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Uus liin Paldiskist

13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev MARINE EVANGELINE sõitis liinil Paldiski-Kapellskär, mis andis tõuke nii Paldiski Lõunasadama kui ka mõnd aega soikunud tegevusega Kapellskäri sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks KAPELLA.

Kiirlaevad

1997. aastal ostis Hansatee katamaraani Sleipner, millele pani nimeks TALLINK EXPRESS I. Laev asus liinile Tallinn-Helsingi aprillis.

Aprillis 1999 alustas liiniliiklust TALLINK AUTOEXPRESS. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan TALLINK AUTOEXPRESS 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 Tallinn-Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja TALLINK AUTOEXPRESS 4.

Stockholmi-liin

1990. aastal alustatud Tallinn-Stockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinn–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva - REGINA BALTICA ja BALTIC KRISTINA - rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

Tallink XXI sajandi esimesel kümnendil

Uued parvlaevad

Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks - Tallink Grupp.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle ROMANTIKAKS. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Romantika sõsarlaev VICTORIA I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn-Stockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Mariehamni, sest Ahvenamaa laevaliinidel jäi tax-free-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev GALAXY (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis GALAXY sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. GALAXY alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud ROMANTIKA paigutati liinile Tallinn-Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba GALAXY sõsarlaevad. 2008. aastal valminud BALTIC PRINCESS (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi juulis, misjärel GALAXY suunati sellelt liinilt Silja Line´i kaubamärgi all liinile Turku-Stockholm.

2009. aastal valminud BALTIC QUEEN (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn-Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev ROMANTIKA suunati liinile Riia-Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamnis enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia-liini reisijad 1990. aastal Tallinna-liini jaoks avatud terminali ning Tallinna-liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi all Tallink Cruise.

Uus liin Peterburi

Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn-Peterburi-Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud FANTAASIA. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinn-Peterburi liini FINNJETIGA ja Helsingi-Peterburi kruise SILJA OPERAGA, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid 2010. aasta aprillis alustas Peterburi-Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes St. Peter Line.

Uus liin Riiast

Kui aastail 2002-2005 Riia-Stockholmi laevaliinil tegutsenud Rigas Juras Linija pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini FANTAASIAGA. Järgmisel aastal asendati FANTAASIA REGINA BALTICAGA. Suveks lisandus liinile ka VANA TALLINN ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati VANA TALLINN SILJA FESTIVALIGA ning 2009. aastal REGINA BALTICA ROMANTIKAGA. 2013. aastal asendati SILJA FESTIVAL omakorda Viking Line´ilt ostetud ISABELLAga.

Saksamaa-liini ost

2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva SUPERFAST VII, SUPERFAST VIII ja SUPERFAST IX -, mis olid sõitnud liinil Hanko-Rostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas Helsingi-Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiniliiklus algas kevadel uuesti. 2009. aastal rentis Tallink SUPERFAST IX Kanadasse, 2011. aastal SUPERFAST VII ja SUPERFAST VIII Stena Line´ile. Juulis 2017 müüs Tallink nii SUPERFAST VII kui ka SUPERFAST VIII.

Uued kiired parvlaevad

Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinn-Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki kiire parvlaeva STAR valmimine 2007. aastal. Kui 2008. aasta kevadel oli valminud ka SUPERSTAR, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat - Nordic Jetline ja SuperSeacat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

Jääklassiga STAR ja SUPERSTAR võimaldavad aasta ringi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole laine kõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi Tallink Shuttle ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu Meyer Turkuga uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis on senistest suurem ja kasutab kütusena vedeldatud maagaasi. Senistest suurem MEGASTAR valmis jaanuaris 2017.

Börsile minek

Tallink Grupp valmistas 2005. aastal ette 31,5 miljoni aktsia emissiooni ning aktsiad muutusid börsil vabalt kaubeldavaks 1. detsembril. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ning 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste investorite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

Silja Line´i ost

2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevakompanii Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeacat kiirlaevad ja Silja Line´i kruisilaev SILJA OPERA. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi Tallink Silja, kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line.

Laevastik

Laev Ehitamisaeg Laevastikus alates Laevatehas Liin Lipp
BALTIC QUEEN 2009 2009 STX Finland Oy, Soome Tallinn-Stockholm Eesti
VICTORIA I 2004 2004 Aker Finnyards, Soome Tallinn-Mariehamn-Stockholm Eesti
STAR 2007 2007 Aker Finnyards, Soome Tallinn-Helsingi Eesti
ROMANTIKA 2002 2002 Aker Finnyards, Soome Riia-Stockholm Läti
BALTIC PRINCESS 2008 2008 Aker Finnyards, Soome Turu-Stockholm Soome
GALAXY 2006 2006 Aker Finnyards, Soome Turu-Stockolm Soome
SILJA SYMPHONY 1991 1991 Masa-Yards Oy, Soome Helsingi-Stockholm Soome
SILJA SERENADE 1990 1990 Masa-Yards Oy, Soome Helsingi-Stockholm Soome
SILJA EUROPA 1993 1993 Meyer Werft, Saksamaa Tallinn-Helsingi Eesti
ISABELLE 1989 2013 Meyer Werft, Saksamaa Riia-Stockholm Läti
REGAL STAR 2000 2004 Palumba S.P.A, Itaalia Paldiski-Kappelskär Eesti
SEA WIND 1972 1989 Helsingørs Skibsværft, Taani Tallinn-Vuosaari Eesti
MEGASTAR 2017 2017 Meyer Turku, Soome Tallinn-Helsingi Eesti
SAILOR 1987 2020 Gdanski laevatehas, Poola Paldiski-Kapellskär Eesti

Teistele reederitele renditud laevad

Laev Ehitamisaeg Laevastikus alates Laevatehas Liin
ATLANTIC VISION 2002 2006 Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa North Sydney-Port aux Basques

Endised laevad

Laev Ehitamisaeg Laevastikus Laevatehas Kogumahutavus Praegune omanik/staatus
TALLINK 1972 1992-1998 Dubigeon Normandie, Prantsusmaa 10341 Laev lammutati Indias 2005. aastal.
TRANSESTONIA 1972 1992-2000 Hollming Oy, Soome 6040 Laev lammutati Indias 2006. aastal.
SAINT PATRICK II 1973 1992-1995 J.J. Sietas Shiffswerft, Saksamaa 11481 Kannab nime C.T.M.A. VACANICER ja kuulub Kanada valitsusele
GEORG OTS 1980 1993-2002 Stocnia Szczecinska im A Warskiego, Poola 12549 Laev kuulub firmale Rosmorport.
VANA TALLINN 1974 1994-2011 Aalborg Skibsværft AS, Taani 10002 Kannab nime ADRIATICA QUEEN ja kuulub firmale All Ferries SA.
CORBIERE 1970 1994/1998 Jos L Meyer Werft, Saksamaa 6480 Kannab nime APOLLO ja kuulub firmale Labrador Marine Inc
BALANGA QUEEN 1968 1994 Orenstein-Koppel und Lübecker Machinenbau, Saksamaa 11979 Laev lammutatud 2011. aastal
AMBASSADOR II 1970 1994 Werft Nobiskrug, Saksamaa 11940 Laev lammutatud 2011. aastal
MELOODIA 1979 1996-2007 Jos L Meyer Werft, Saksamaa 17936 Kannab nime ARV 1 ja kuulub firmale Equinox Offshore Accommodation LTD
KAPELLA 1974 1997-2012 Kristiansands Mekaniske Verksted, Norra 7564 Kannab nime ULS FERRY 1 ja kuulub firmale Universal Logistic System Estonia AS
TALLINK EXPRESS I 1989 1997-2001 A/S Fjellstrand, Norra 430 Kannab nime SPEED CAT 1 ja kuulub firmale Hellas Speed Cat
NORMANDY 1981 1997-2012 Götaverken Arendal Ab, Rootsi 17043 Laev lammutati 2012. Aastal Indias
FANTAASIA 1979 1998-2008 Oy Wärtsilä Ab, Soome 16405 Kannab nime REGINA DELLA PACE ja kuulub firmale Blue Line International Inc
TALLINK AUTOEXPRESS 1996 1999-2006 Austal Ships, Austraalia 4859 Kannab nime ALCANTARA DOS ja kuulub firmale Acciona Trasmediterranea S.A
TALLINK AUTOEXPRESS 2 1997 2001-2009 Austal Ships Henderson, Austraalia 5419 Kuulub firmale Consolidada de Ferrys C.A
BALTIC KRISTINA 1973 2000-2002 Oy Wärtsilä AB, Soome 12281 Kannab nime RIGEL ja kuulub firmale Ventouris Ferries
TALLINK AUTOEXPRESS 3 1997 2004-2007 Fincantieri, Itaalia 3971 Kannab nime QUEEN NEFERTITI ja kuulub firmaleArab Bridge Maritime Co.
TALLINK AUTOEXPRESS 4 1996 2004-2007 Fincantieri, Itaalia 3750 Kannab nime SPEEDRUNNER II ja kuulub firmale Jaywick Shipping Co Ltd.
REGINA BALTICA 1980 2000-2015 Wärtsilä Perno Shipyard, Soome 18 345 Müüdud Skandiaavia ostjale
SILJA FESTIVAL 1980 2006-2015 Wärtsilä Perno Shipyard, Soome 34 414 Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le
SUPERSTAR 2008 2008-2016 Fincantieri, Itaalia 36 400 Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp)
SUPERFAST VII 2001 2006-2011 Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa 30 285 müüdud juulis 2017, kannab nime STENA SUPERFAST VII
STENA SUPERFAST VIII 2001 2006-2011 Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa 30 285 müüdud juulis 2017, kannab nime STENA SUPERFAST VIII

Välislingid

Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tallink&oldid=15067"