Erinevus lehekülje "Merekeele nõukoda" redaktsioonide vahel
(→Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:: lingid) |
(→Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:: lingid) |
||
45. rida: | 45. rida: | ||
===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:=== | ===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:=== | ||
− | *1996 – 10. aprillil | + | *1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]]. |
− | *2008 – 16. detsembril | + | *2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis. |
− | *2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev | + | *2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]]. |
− | *2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht | + | *2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada. |
− | *2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see | + | *2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal. |
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu. | *2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu. | ||
− | *2018 – 24. jaanuaril | + | *2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel. |
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3. | Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3. | ||
•2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]]. | •2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]]. |
Redaktsioon: 16. jaanuar 2023, kell 00:38
Merekeele nõukoda | |
---|---|
Tüüp: | ühiskondlik organisatsioon |
Asutatud: | 1973 |
Liikmed: | Helje Heinoja Malle Hunt Jüri Kask Peep Kaurla Pärtel Keskküla Enn Kreem Aado Luksepp Jaanus Matso Vello Mäss Annika Naame Enn Oja Tarmo Ojamets Ants Raud Rein Raudsalu Tuuli Rehemaa Tauri Roosipuu Yrjö Saarinen Hindrek Sokk Indrek Särg Margus Zahharov Mairold Vaik Peeter Veegen Madli Vitismann |
Juht: | esimees Peeter Veegen |
Koduleht: | [1] |
Merekeele nõukoda on ühiskondlikel alustel töötav merendusterminoloogia komisjon.
Komisjon loodi Eesti Meremuuseumi juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.
Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud Mereleksikoni.
31. maist 2002 teeb komisjon koostööd Veeteede Ametiga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.[1]
Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt Inglise-eesti meresõnaraamat.
Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. Uno Laur oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks Peedu Kass ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten Peeter Veegenile.
Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud Uno Laur, Peedu Kass, Rein Albri, Urmas Dresen, Ain Eidast, Heino Jaakula, Madis Käbin, Roland Leit, Taidus Linikoja, Reet Naber, Arvi Nordmann, Hugo Palk, Ants Pärna, Jaak Sammet, Mati Õun, Ants Ärsis.
Koostöös Veeteede Ametiga on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia Mereviki.
Sisukord
Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:
- 1996 – 10. aprillil „Mereleksikoni“ esitlus Estline'i parvlaeval MARE BALTICUM.
- 2008 – 16. detsembril „Inglise-eesti meresõnaraamatu“ esitlus Veeteede Ametis.
- 2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev Tallinki parvlaeval SILJA EUROPA.
- 2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
- 2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
- 2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
- 2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval MEGASTAR. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet vrakkidest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „Meretund“ Vallo Kelmsaar ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3. •2018 – 23. veebruaril andis Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog Malle Hunt. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral Tarmo Kõuts.
- 2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp SOLAS konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
- 2021 - 19. juunil tunnustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
- 2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja IMO meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
- 2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
Galerii
Teoseid
Viited
Välislingid
- Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad
- Inglise-eesti meresõnaraamat
- Merekeele nõukoda Facebookis
- Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016
Meediakajastusi
2008
2013
- Küllike Rooväli. Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis
- Madli Vitismann. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. Meremees 2013, nr 1
- Madli Vitismann. Merekeelt on hoitud 40 aastat. Reisimaailm 2013, nr 2
- Madli Vitismann. Matke või ristlus, kruis või kruiis. Meremees 2013, nr 2
- Uno Laur. 40 aastat Merekeele Nõukoda. Eesti laevanduse aastaraamat 2013
- Madli Vitismann. 40 aastat hoolt merekeele eest. Navigaator 2013, nr 2
2015
- Madli Vitismann. Suur Tõll on pikem kui laev Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015
2016
- Madli Vitismann. Keelekapten Uno Laur Sirp, 19. veebruar 2016
- Madli Vitismann. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
- Madli Vitismann. Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad Sirp, 17. juuni 2016
- Tauri Roosipuu. Laugurid meie vetesse? Paat & Meremees nr 42, suvi 2016
- Madli Vitismann. Lõbulaevaga elumere lainetele Sirp, 15. juuli 2016
- Katriin Tralla. Katriin Tralla. Praam või parvlaev? Postimees, 3. august 2016
- Madli Vitismann. Terminal konteineris või konteiner terminalis Sirp, 26. august 2016
- Madli Vitismann. Luksusristleja läheb merematkele Sirp, 30. september 2016
- Madli Vitismann. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
- Madli Vitismann. Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid Postimees, 12. detsember 2016
2017
- Enn Oja. Mõiste loots päritolust Veeteede Ameti Teataja nr 2, 2017
- Enn Oja. Õli või nafta Veeteede Ameti Teataja nr 3, 2017
- Madli Vitismann. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. Navigaator, suvi 2017
- Enn Oja. Jäälõhkuja või jäämurdja Veeteede Ameti Teataja nr 4, 2017
- Madli Vitismann. Kruis või kruiis, merematke või ristlus. Meremees nr 4, 2017
2018
- Vallo Kelmsaar. Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis
- Malle Hunt. Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas Meremees nr 1, 2018
- Merekeele nõukoda 45. Veeteede Ameti Teataja nr 1, 2018
- Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt Veeteede Ameti Teataja nr 1, 2018
- Enn Oja. Iga praht ei olegi praht Veeteede Ameti Teataja nr 1, 2018
- Malle Hunt. Eesti merekeel. Eesti laevanduse aastaraamat 2018
- Enn Oja. Laadimisest, lastimisest, lossimisest Veeteede Ameti Teataja nr 2, 2018
- Mairold Vaik. Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida" Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
- Enn Oja. Tüür või rool Veeteede Ameti Teataja nr 3, 2018
- Enn Oja. Meremeeste ametinimetused (1) Veeteede Ameti Teataja nr 4, 2018
2019
- Malle Hunt. Pidu tordi ja margiga Meremees nr 1, 2019
- Enn Oja. Meremeeste ametinimetused (2) Veeteede Ameti Teataja nr 1, 2019
- Malle Hunt. Laeval sõnu käega katsumas Meremees nr 2, 2019
- Enn Oja. Pigem parv kui praam Veeteede Ameti Teataja nr 3, 2019
- Enn Oja. Köiest trossini, nöörist liinini Veeteede Ameti Teataja nr 3, 2019
- Enn Oja. Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja Veeteede Ameti Teataja nr 4, 2019
2020
- Enn Oja. Lipust ja kodusadamast Veeteede Ameti Teataja nr 1, 2020
- Madli Vitismann.Asju ja sõnu. Meremees nr 2, 2020
- Enn Oja. Nederlands - eesti merekeele ema (1) Veeteede Ameti Teataja nr 2, 2020
- Enn Oja. Nederlands - eesti merekeele ema. Veeteede Ameti Teataja nr 3, 2020
- Madli Vitismann. Ettevaatust, kaup liigub!. Sirp, 27. november 2020
- Madli Vitismann. Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga. Meremees nr 4, 2020
- Enn Oja. Meremehest ja meresõitjast. Veeteede Ameti Teataja nr 4, 2020
- Peep Nemvalts. Liikuvuse liigutamine. Sirp, 18. detsember 2020
2021
- Enn Oja. Rannik, rand ja kallas. Veeteede Teataja nr 1, 2021
- Madli Vitismann. Kinnikeevitatud kõnekeel. Sirp, 23. aprill 2021
- Enn Oja. Merekarust ja merehundist. Veeteede Teataja nr 2, 2021
- Enn Oja. Randumisest, sildumisest ja haalamisest. Veeteede Teataja nr 3, 2021
- Enn Oja. Vedurlaev, puksiir ja pukser. Veeteede Teataja nr 4, 2021
2022
- Malle Hunt. Merekeele nõukoda terminite võrgus. Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
- Malle Hunt. Veaohtlikke merendustermineid. Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
- Reet Naber. Täismadruseid enam pole. Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022, lk 12-17
- Pärtel Keskküla. Terminiarutelu merekeele nõukojas. Antifouling paint - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022, lk 32-34
- Jüri Kask. Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi. Meremees nr 4, 2022
- Pukser (vedurlaev) - Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel. Postimees, 30. detsember 2022