Tallink

AS Tallink Grupp
Lühendnimi:	Tallink
Kaubamärk:	Tallink
Tüüp:	laevakompanii
Asutatud:	1989
Asutajad:	Eesti Merelaevandus ja Palkkiyhtymä Oy
Juht:	juhatuse esimees Paavo Nõgene
Peakorter:	Tallinn
Valdkonnad:	reisilaevandus, majutus, taksoveod
Tegutsemispiirkonnad:	Eesti, Soome, Rootsi ja Läti
Käive:	942 miljonit eurot (2013)
Kasum:	43 miljonit eurot (2013)
Töötajaid:	ligi 7000
Töökeel(ed):	eesti, soome, rootsi, inglise
Tütarettevõtted:	umbes 20
Koduleht:	www.tallink.com

AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel Eesti–Soome, Eesti–Rootsi ja Läti–Rootsi liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ning hotell Riias. Tallink lõi ka oma taksofirma Tallink Takso. Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.

ASi Tallink Grupp juhatusliikmed majandusaastal 2020 on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Lembit Kitter, Harri Hanschmidt, Kadri Land ja Piret Mürk-Dubout. Nõukogusse kuuluvad Enn Pant (nõukogu esimees), Toivo Ninnas, Eve Pant, Kalev Järvelill, Ain Hanschmidt, Raino Paron ja Colin Douglas Clark.

Tallink 1990ndatel

Tallinki algus

Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte omandisuhtega 51:49 Tallink asutati 1989. aastal. Tallinn-Helsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga SUURLAID, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev TALLINK Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga-Helsingi ro-ro-laev TRANSESTONIA. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl.

TRANSESTONIA oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. TALLINKil heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev GEORG OTS. 1. jaanuaril 1993. aastal lahkusid ühisfirmast soomlased ja TALLINKi omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Eminre

1. jaanuaril 1994 alustas tööd Eesti Merelaevanduse ja Inreko ühisettevõtte omandisuhtega 49:51 Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal parvlaeva VANA TALLINN, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990-1992 oli see laev sõitnud NORD ESTONIA nime all liinil Tallinn-Stockholm.

Uus kaubamärk Hansatee

19. mail 1994 alustas Eminre uut laevaliini Tallinn-Travemünde, millel hakkas sõitma BALANGA QUEEN. Selle laeva küljele maaliti Tallink-Hansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi BALANGA QUEENi asemele AMBASSADOR II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev DONATA. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui REGINA BALTICA alustas liinil Tallinn-Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv MARE BALTICUM, mille Hansatee rentis MELOODIA nime all Tallinn-Helsingi liinile.

Uus juhatus

Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinn-Helsingi liini jaoks NORMANDY, mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

FANTAASIA ja VANA TALLINN Tallinki värvides (1998)

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva FANTAASIA. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Uus liin Paldiskist

13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev MARINE EVANGELINE sõitis liinil Paldiski-Kapellskär, mis andis tõuke nii Paldiski Lõunasadama kui ka mõnd aega soikunud tegevusega Kapellskäri sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks KAPELLA.

Kiirlaevad

1997. aastal ostis Hansatee katamaraani Sleipner, millele pani nimeks TALLINK EXPRESS I. Laev asus liinile Tallinn-Helsingi aprillis.

Aprillis 1999 alustas liiniliiklust TALLINK AUTOEXPRESS. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan TALLINK AUTOEXPRESS 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 Tallinn-Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja TALLINK AUTOEXPRESS 4.

Stockholmi-liin

1990. aastal alustatud Tallinn-Stockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinn–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva - REGINA BALTICA ja BALTIC KRISTINA - rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

Tallink XXI sajandi esimesel kümnendil

Uued parvlaevad

Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks - Tallink Grupp.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle ROMANTIKAKS. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Romantika sõsarlaev VICTORIA I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn-Stockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Mariehamni, sest Ahvenamaa laevaliinidel jäi tax-free-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev GALAXY (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis GALAXY sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. GALAXY alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud ROMANTIKA paigutati liinile Tallinn-Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba GALAXY sõsarlaevad. 2008. aastal valminud BALTIC PRINCESS (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi juulis, misjärel GALAXY suunati sellelt liinilt Silja Line´i kaubamärgi all liinile Turku-Stockholm.

2009. aastal valminud BALTIC QUEEN (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn-Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev ROMANTIKA suunati liinile Riia-Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamnis enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia-liini reisijad 1990. aastal Tallinna-liini jaoks avatud terminali ning Tallinna-liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi all Tallink Cruise.

Uus liin Peterburi

Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn-Peterburi-Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud FANTAASIA. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinn-Peterburi liini FINNJETIGA ja Helsingi-Peterburi kruise SILJA OPERAGA, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid 2010. aasta aprillis alustas Peterburi-Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes St. Peter Line.

Uus liin Riiast

Kui aastail 2002-2005 Riia-Stockholmi laevaliinil tegutsenud Rigas Juras Linija pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini FANTAASIAGA. Järgmisel aastal asendati FANTAASIA REGINA BALTICAGA. Suveks lisandus liinile ka VANA TALLINN ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati VANA TALLINN SILJA FESTIVALIGA ning 2009. aastal REGINA BALTICA ROMANTIKAGA. 2013. aastal asendati SILJA FESTIVAL omakorda Viking Line´ilt ostetud ISABELLAga.

Saksamaa-liini ost

2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva SUPERFAST VII, SUPERFAST VIII ja SUPERFAST IX -, mis olid sõitnud liinil Hanko-Rostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas Helsingi-Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiniliiklus algas kevadel uuesti. 2009. aastal rentis Tallink SUPERFAST IX Kanadasse, 2011. aastal SUPERFAST VII ja SUPERFAST VIII Stena Line´ile. Juulis 2017 müüs Tallink nii SUPERFAST VII kui ka SUPERFAST VIII.

Uued kiired parvlaevad

Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinn-Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki kiire parvlaeva STAR valmimine 2007. aastal. Kui 2008. aasta kevadel oli valminud ka SUPERSTAR, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat - Nordic Jetline ja SuperSeacat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

Jääklassiga STAR ja SUPERSTAR võimaldavad aasta ringi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole laine kõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi Tallink Shuttle ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu Meyer Turkuga uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis on senistest suurem ja kasutab kütusena vedeldatud maagaasi. Senistest suurem MEGASTAR valmis jaanuaris 2017.

Börsile minek

Tallink Grupp valmistas 2005. aastal ette 31,5 miljoni aktsia emissiooni ning aktsiad muutusid börsil vabalt kaubeldavaks 1. detsembril. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ning 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste investorite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

Silja Line´i ost

2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevakompanii Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeacat kiirlaevad ja Silja Line´i kruisilaev SILJA OPERA. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi Tallink Silja, kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line.

Laevastik

Laev	Ehitamisaeg	Laevastikus alates	Laevatehas	Liin	Lipp
BALTIC QUEEN	2009	2009	STX Finland Oy, Soome	Tallinn-Stockholm	Eesti
VICTORIA I	2004	2004	Aker Finnyards, Soome	Tallinn-Mariehamn-Stockholm	Eesti
STAR	2007	2007	Aker Finnyards, Soome	Tallinn-Helsingi	Eesti
ROMANTIKA	2002	2002	Aker Finnyards, Soome	Riia-Stockholm	Läti
BALTIC PRINCESS	2008	2008	Aker Finnyards, Soome	Turu-Stockholm	Soome
GALAXY	2006	2006	Aker Finnyards, Soome	Turu-Stockolm	Soome
SILJA SYMPHONY	1991	1991	Masa-Yards Oy, Soome	Helsingi-Stockholm	Soome
SILJA SERENADE	1990	1990	Masa-Yards Oy, Soome	Helsingi-Stockholm	Soome
SILJA EUROPA	1993	1993	Meyer Werft, Saksamaa	Tallinn-Helsingi	Eesti
ISABELLE	1989	2013	Meyer Werft, Saksamaa	Riia-Stockholm	Läti
REGAL STAR	2000	2004	Palumba S.P.A, Itaalia	Paldiski-Kappelskär	Eesti
SEA WIND	1972	1989	Helsingørs Skibsværft, Taani	Tallinn-Vuosaari	Eesti
MEGASTAR	2017	2017	Meyer Turku, Soome	Tallinn-Helsingi	Eesti
SAILOR	1987	2020	Gdanski laevatehas, Poola	Paldiski-Kapellskär	Eesti

Teistele reederitele renditud laevad

Laev	Ehitamisaeg	Laevastikus alates	Laevatehas	Liin
ATLANTIC VISION	2002	2006	Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa	North Sydney-Port aux Basques

Endised laevad

Laev	Ehitamisaeg	Laevastikus	Laevatehas	Kogumahutavus	Praegune omanik/staatus
TALLINK	1972	1992-1998	Dubigeon Normandie, Prantsusmaa	10341	Laev lammutati Indias 2005. aastal.
TRANSESTONIA	1972	1992-2000	Hollming Oy, Soome	6040	Laev lammutati Indias 2006. aastal.
SAINT PATRICK II	1973	1992-1995	J.J. Sietas Shiffswerft, Saksamaa	11481	Kannab nime C.T.M.A. VACANICER ja kuulub Kanada valitsusele
GEORG OTS	1980	1993-2002	Stocnia Szczecinska im A Warskiego, Poola	12549	Laev kuulub firmale Rosmorport.
VANA TALLINN	1974	1994-2011	Aalborg Skibsværft AS, Taani	10002	Kannab nime ADRIATICA QUEEN ja kuulub firmale All Ferries SA.
CORBIERE	1970	1994/1998	Jos L Meyer Werft, Saksamaa	6480	Kannab nime APOLLO ja kuulub firmale Labrador Marine Inc
BALANGA QUEEN	1968	1994	Orenstein-Koppel und Lübecker Machinenbau, Saksamaa	11979	Laev lammutatud 2011. aastal
AMBASSADOR II	1970	1994	Werft Nobiskrug, Saksamaa	11940	Laev lammutatud 2011. aastal
MELOODIA	1979	1996-2007	Jos L Meyer Werft, Saksamaa	17936	Kannab nime ARV 1 ja kuulub firmale Equinox Offshore Accommodation LTD
KAPELLA	1974	1997-2012	Kristiansands Mekaniske Verksted, Norra	7564	Kannab nime ULS FERRY 1 ja kuulub firmale Universal Logistic System Estonia AS
TALLINK EXPRESS I	1989	1997-2001	A/S Fjellstrand, Norra	430	Kannab nime SPEED CAT 1 ja kuulub firmale Hellas Speed Cat
NORMANDY	1981	1997-2012	Götaverken Arendal Ab, Rootsi	17043	Laev lammutati 2012. Aastal Indias
FANTAASIA	1979	1998-2008	Oy Wärtsilä Ab, Soome	16405	Kannab nime REGINA DELLA PACE ja kuulub firmale Blue Line International Inc
TALLINK AUTOEXPRESS	1996	1999-2006	Austal Ships, Austraalia	4859	Kannab nime ALCANTARA DOS ja kuulub firmale Acciona Trasmediterranea S.A
TALLINK AUTOEXPRESS 2	1997	2001-2009	Austal Ships Henderson, Austraalia	5419	Kuulub firmale Consolidada de Ferrys C.A
BALTIC KRISTINA	1973	2000-2002	Oy Wärtsilä AB, Soome	12281	Kannab nime RIGEL ja kuulub firmale Ventouris Ferries
TALLINK AUTOEXPRESS 3	1997	2004-2007	Fincantieri, Itaalia	3971	Kannab nime QUEEN NEFERTITI ja kuulub firmaleArab Bridge Maritime Co.
TALLINK AUTOEXPRESS 4	1996	2004-2007	Fincantieri, Itaalia	3750	Kannab nime SPEEDRUNNER II ja kuulub firmale Jaywick Shipping Co Ltd.
REGINA BALTICA	1980	2000-2015	Wärtsilä Perno Shipyard, Soome	18 345	Müüdud Skandiaavia ostjale
SILJA FESTIVAL	1980	2006-2015	Wärtsilä Perno Shipyard, Soome	34 414	Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le
SUPERSTAR	2008	2008-2016	Fincantieri, Itaalia	36 400	Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp)
SUPERFAST VII	2001	2006-2011	Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa	30 285	müüdud juulis 2017, kannab nime STENA SUPERFAST VII
STENA SUPERFAST VIII	2001	2006-2011	Howaltswerke Deutsche Werft, Saksamaa	30 285	müüdud juulis 2017, kannab nime STENA SUPERFAST VIII

Välislingid

• AS Tallink Grupp
• tallink.ee