Erinevus lehekülje "Laeva jõuseade" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(toim)
 
8. rida: 8. rida:
 
Peamasinatena kasutatakse valdavalt [[diiselmootor]]eid, [[auruturbiin]]e paigaldati ainult veeldatud maagaasi ([[LNG]]) [[tanker]]itele (viimastel aastatel paigaldatakse uutele [[gaasitanker]]itele kahekütuselised diiselmootorid) ja [[tuumalaev]]adele, [[gaasiturbiin]]e eelkõige lühikesi reise tegevatele [[kiirlaev]]adele.                                                                                             
 
Peamasinatena kasutatakse valdavalt [[diiselmootor]]eid, [[auruturbiin]]e paigaldati ainult veeldatud maagaasi ([[LNG]]) [[tanker]]itele (viimastel aastatel paigaldatakse uutele [[gaasitanker]]itele kahekütuselised diiselmootorid) ja [[tuumalaev]]adele, [[gaasiturbiin]]e eelkõige lühikesi reise tegevatele [[kiirlaev]]adele.                                                                                             
  
Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu  [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks,  gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), [[tuumalaev]]adeks ja [[kombineeritud jõuseadmed|kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.                                                                                               
+
Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu  [[mootorlaev]]adeks, auruturbiin- või [[aurulaev]]adeks,  gaasiturbiinlaevadeks, [[elektrilaev]]adeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), [[tuumalaev]]adeks ja [[kombineeritud jõuseade|kombineeritud jõuseadmetega]] laevadeks.                                                                                               
  
 
==Peaülekanded==
 
==Peaülekanded==

Viimane redaktsioon: 26. veebruar 2019, kell 12:53

Laeva jõuseade on laeva energiaga varustav seadmekogum, mis tagab laeva otstarbele vajaliku autonoomse talituse. Sõltuvalt otstarbest on laevajõuseadmed eri tüüpi, eri võimsuse, koostise ning paigutusskeemiga, mis olenemata erisustest liigitatakse peajõuseadmeteks ja abijõuseadmeteks.

Peajõuseadmete ülesanne on laevale ettenähtud käikuvuse tagamine, abijõuseadmete (abikatelseade ja laeva elektrijaam) ülesandeks laeva kõigi mehhanismide tööks ja muudeks vajadusteks energiaga varustamine.

Laeva peajõuseade koosneb peamasinatest, peaülekannetest, võlliliinidest ning käituritest koos neid teenindavate abimehhanismide ja süsteemidega.

Peamasinad

Peamasinatena kasutatakse valdavalt diiselmootoreid, auruturbiine paigaldati ainult veeldatud maagaasi (LNG) tankeritele (viimastel aastatel paigaldatakse uutele gaasitankeritele kahekütuselised diiselmootorid) ja tuumalaevadele, gaasiturbiine eelkõige lühikesi reise tegevatele kiirlaevadele.

Peamasina tüübi järgi liigitatakse laevu mootorlaevadeks, auruturbiin- või aurulaevadeks, gaasiturbiinlaevadeks, elektrilaevadeks (turboelektri- ja diiselelektrilaevad), tuumalaevadeks ja kombineeritud jõuseadmetega laevadeks.

Peaülekanded

Peaülekannete ülesanne on tagada peamasina võimsuse (laeva liikumapaneva jõu) ülekanne võlliliini kaudu käiturile. Kui käitur saab võimsuse mitmelt peamasimalt, on peaülekande ülesandeks ka peamasinate võimsuste liitmine. Aeglaste pööretega diiselmootorite kasutamisel peamasinatena peaülekandeid ei vajata ning mootori väntvõll ühendatakse otse võlliliiniga. Keskmiste ja kiirete pööretega peamasinate puhul kasutatakse peaülekandena hammasratasülekandeid ehk reduktoreid. Tänapäeva diiselreduktor-peajõuseadmetega laevadel on tavaliselt reguleeritava sammuga sõukruvid, mis tagab kiire reverseerimisprotsessi peamasinaid seiskamata.

Turbiinpeajõuseadmetega laevad varustatakse reverseerimiseks tavaliselt madalsurveturbiini sisseehitatud tagasikäiguturbiiniga.

Gaasiturbiinide kasutamisel koos hammasratasülekannetega tagatakse reverseerimine käiturite (reguleeritava sammuga sõukruvide või jugakäiturite) abil.

Diisel- ja turboelektrilaevadel kasutatavad elektrilised peaülekanded võimaldavad laevale lihtsamini reguleeritava kaugjuhtimise tõttu hea manööverdusvõime ja töörežiimide paindliku reguleerimise. Oluline on seejuures ka võimalus peamasinate vabaks paigutuseks, loobumine pikkadest võlliliinidest, gondelkäiturite puhul aga võlliliinidest üldse; pööratavate e asimuutkäiturite kasutamisel ka rooliseadmetest.

Autorid: Heino Punab, Jüri Kask

Allikad

  • Heino Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008. ISBN 978-9985-808-351