Otsingu tulemused
Alusta lehekülge "Pärnu". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Vasted lehekülje pealkirjades
- ...illast allavoolu. Sadamaregistris on registreeritud Pärnu sadam (EE PRN), Pärnu sadama väikesadam (EE PRV) ja vallikraavis paiknev Talvesadam (EE TLV). [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|right|Pärnu muulid]]Pärnu jõe suudmeala on esimesena maininud araabia geograaf al-Idrisi (1154). 13.7 KB (1046 sõna) - 10. juuli 2016, kell 12:19
Vasted lehekülje tekstides
- Pilt:AMALIE slipil.JPG|AMALIE Pärnu Laevatehase slipil 20103 KB (284 sõna) - 20. juuni 2016, kell 21:42
- 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - [[Hansa koge]] - [[vrakk|vraki]] pardaosa,2 KB (255 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
- | Pildiallkiri = Puksiir CASTOR Pärnu sadamas2 KB (235 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:53
- *Pärnus Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, autor Mati Karmin *Sirje Piht, Imre Kaas. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.9 KB (1196 sõna) - 8. november 2021, kell 09:55
- *2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid10 KB (1192 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
- | Pildiallkiri =Mitmeotstarbeline laev EVA 316 Pärnu sadamas Pilt: Murdmas.jpg|EVA-316 jäämurdel [[Pärnu laht|Pärnu lahel]], rajamas teed sadamasse suunduvale [[kaubalaev]]ale4 KB (528 sõna) - 13. juuli 2021, kell 11:04
- 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - [[Hansa koge]] - vraki pardaosa, mis tänap5 KB (555 sõna) - 24. detsember 2019, kell 01:02
- ...nemaa talitus Haapsalus (Loode-Eesti merealad, kaasa arvatud Väinameri), Pärnu talitus (Liivi lahe kirdeosa), Saaremaa talitus Kuressaares (Saaremaa ümbr15 KB (1952 sõna) - 5. märts 2019, kell 11:46
- ...ga Bay (kaasautor J. Kotta). // Proc. 14th Baltic Marine Biologists Symp., Pärnu. Tallinn, 1997 *Factors controlling the longterm changes of the eutrophicated ecosystem of Pärnu Bay, Gulf of Riga (kaasautor). //Hydrobiol. 514 (2004).2 KB (319 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:22
- ...jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai [[Pärnu laht|Pärnu lahel]], [[Liivi laht|Liivi lahe]] põhjaosas ja [[Muhu väin]]a piirkonnas990 baiti (150 sõna) - 7. november 2016, kell 01:56
- | Kodusadam = Turu (2016-…)<br>Kihnu (2008-2016)<br>Pärnu (1992-2008)<br>Rootsi (1955-1992) ...postimees.ee/2367265/kihnul-uued-valitsejad Kihnul uued valitsejad]. – ''Pärnu Postimees'', 8. aprill 2003. (17.01.2018)</ref> 20. juunil 1993 tegi JÕNN12 KB (1474 sõna) - 19. jaanuar 2018, kell 01:09
- ...allinnas [[Balti Laevaremonditehas]]es multifunktsionaalseks jäämurdjaks Pärnu lahe tarvis.20 KB (2852 sõna) - 19. september 2021, kell 10:55
- ...ud kõikjalt, kus on olnud püsijääd: Lääne-Eestis püüti äärekala, Pärnu lahel ka tinti, Põhja-Eestis kilu ja räime. Noot lasti jää alla suurema2 KB (323 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:27
- Pilt:Kalev lembit1.jpg|KALEV ja LEMBIT Pärnu sadamas28 KB (3125 sõna) - 4. veebruar 2018, kell 19:15
- | Liin = Kihnu-Munalaiu<br>Munalaiu-Manilaid<br>Kihnu-Pärnu3 KB (323 sõna) - 25. jaanuar 2017, kell 15:53
- | Pildiallkiri = KINDRAL KURVITS Pärnu sadamas3 KB (329 sõna) - 18. august 2018, kell 12:52
- ...ivini, nii et võrgulina jääb lõtva asendisse. Kimudega võrk on tuntud Pärnu, Matsalu ja Hiiumaa kandis. Murretes: ''kiimvõrk, kimmvõrk, kimmlööt''.421 baiti (67 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:38
- ...kasutatud ka nimetusi klitsnöör, [[litsliin]] põhjarannikul ja seising Pärnu lahel.334 baiti (46 sõna) - 23. juuni 2015, kell 00:47
- | Pildiallkiri = Parvlaev LIISI Pärnu Lahel ..., mis sõitis aastatel 2004-2015 kevadest sügiseni peamiselt [[Kihnu]] ja Pärnu vahet, kuid asendas ka parvlaeva [[REET (parvlaev)|REET]] Sviby-Rohuküla l8 KB (1008 sõna) - 17. jaanuar 2018, kell 20:30
- *[[ARNO (puksiir)|ARNO]], endine Pärnu sadama puksiir, praegune Sillamäe sadama puksiir *[[WASA]], Schmidti kaubamaja [[aurulaev]] [[Riia sadam|Riia]]-[[Pärnu sadam|Pärnu]] liinil (1906)12 KB (1281 sõna) - 17. märts 2024, kell 00:59
- ...ipupüük tuntud peamiselt looderannikul, Soela väinas, Muhu ümbruses ja Pärnu lahel.338 baiti (56 sõna) - 16. detsember 2015, kell 01:57
- Pilt:Lootsikaater AHTO-20.JPG|Lootsikaater AHTO-20 Pärnu lahel933 baiti (117 sõna) - 31. august 2016, kell 21:56
- ...]e suubuvad [[jõgi|jõed]] ja nende suudmelähedased alad [[meri|meres]], Pärnu [[laht]] ning Hiiumaa ja Saaremaa lääne[[rannik]].1 KB (215 sõna) - 6. mai 2015, kell 00:06
- MARE ehitati traallaevaks MSTB-303 [[kalurikolhoos]]i [[Pärnu Kalur]] tarbeks laevaehitusinsener [[Heino Levald]]i projekti järgi.4 KB (384 sõna) - 26. september 2016, kell 14:54
- ...nnikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas ma1010 baiti (130 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
- ...a -Võrtsjärve vetega üleujutatud tasandikud. Ulatuslikumad madalikud on Pärnu madalik, Lääne-Eesti madalik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Peipsiäärne699 baiti (77 sõna) - 16. veebruar 2016, kell 01:42
- '''Mart''' (Martin) '''Laagus,''' (10. juuli 1905 Pärnu – 2. september 1990 Lund) on kalandusajaloolane. ...sai temast Pärnu kalurikooperativi ärijuht. 1933. aastal lõpetas ta [[Pärnu Kalanduskool]]i. 1936. aastal valiti Mart Laagus [[Kalanduskoda|Kalanduskoj1 KB (169 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
- ...teede Amet]] ja AS Regio (esimene merekaart ilmus septembris 1993, hõlmab Pärnu ja [[Liivi laht]]e). Tänasel päeval annab navigatsioonikaarte välja Veet2 KB (289 sõna) - 29. november 2017, kell 01:16
- #Pärnu Merekool - valmistas ette madruseid ja motoriste kaubalaevadele.2 KB (266 sõna) - 27. aprill 2016, kell 00:13
- [[Pilt:L22ne muul.jpg|thumb|300px|Pärnu läänemuul]] [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|Pärnu muulid]]1 KB (160 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:15
- ...ub selg ees. Noodapandid on tuntud paljudes riikides, Eestis kasutati seda Pärnu lahel.429 baiti (60 sõna) - 6. mai 2016, kell 00:40
- ...d [[tuur]]a (ka käksi) külge kinnitatud riidest tuulevari, mida kasutati Pärnu lahel jääpüügil püüniste väljavõtmisel. Pärineb arvatavasti Peipsi264 baiti (40 sõna) - 4. juuli 2015, kell 20:01
- Pilt:CASTOR.JPG|[[CASTOR]] [[Pärnu sadam]]as1 KB (161 sõna) - 17. juuni 2016, kell 00:43
- ...iparvetust jõgedel 18. sajandi lõpul, tähtsamateks veeteedeks kujunesid Pärnu ja Emajõe jõgikonnad, Väike-Emajõgi, Võrtsjärv ja Peipsi järv. Kesks1 KB (164 sõna) - 5. juuni 2016, kell 01:00
- ...]], [[Virtsu sadam|Virtsu]], [[Kuivastu sadam|Kuivastu]] ja [[Pärnu sadam|Pärnu]] peelid. Oma peelid on paljudel sadamail, samuti siseveekogudes. Peelid se876 baiti (111 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:26
- [[Pilt:Pinnasepraam MUDATIBU.JPG|thumb|Pärnu sadama pinnasepraam MUDATIBU Pärnu jõel]]856 baiti (101 sõna) - 19. jaanuar 2019, kell 22:30
- ...sid postilaevad liinil Stockholm-Tallinn ja alates 1701. aastast ka liinil Pärnu-Stralsund. Venemaa esimesed postilaevad alustasid reise 1724. aastal Kroonl1 KB (139 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:36
- ...pirkelpuri. 20. sajandi algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitv2 KB (289 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:29
- ...ks ehitatud parvlaeva [[ORMSÖ]] liinile tulekut suunati REET tagasi Kihnu-Pärnu liinile, kuni valmis Kihnu liinide jaoks ehitatud parvlaev [[KIHNU VIRVE]].3 KB (340 sõna) - 25. oktoober 2018, kell 17:34
- | Pildiallkiri = RUNÖ Pärnu sadamas | Liin = Ringsu-Roomassaare<br>Ringsu-Pärnu3 KB (310 sõna) - 12. juuli 2021, kell 15:32
- ...lgusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.1 KB (155 sõna) - 26. november 2016, kell 02:46
- ...pidemega. Nimetus „rääts“ on tuntud Hiiumaal, Muhus ja [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ümbruses.425 baiti (63 sõna) - 11. märts 2017, kell 02:49
- ...nter"|2012 || [[Baltic Workboats]], Eesti || Roomassaare - Ruhnu, Ruhnu - Pärnu || *[[Pärnu sadam|Pärnu]] – Ruhnu7 KB (843 sõna) - 8. jaanuar 2019, kell 01:58
- Pilt:siht3.JPG|"Pärnu välised sihttulede paagid" Joh. Mey 1927. a lootsiraamatus7 KB (962 sõna) - 10. oktoober 2019, kell 15:07
- ...NIA KALEVIPOJA asemel, sest KALEVIPOEG rakendati 1937. aastast suveliinile Pärnu-Kuivastu-Stockholm. ESTONIA sõitis sel liinil aastail 1937-1940. Aastail 1 Reisiliinid Tallinn-Stockholm ja Pärnu-Stockholm töötasid 1940. aastani.2 KB (295 sõna) - 12. juuli 2020, kell 00:22
- [[Pilt:Eriotstarbeline tooder.JPG|thumb|right|Eriotstarbeline tooder Pärnu lahes]]596 baiti (83 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:50
- [[Pilt:Parnu_lootsitorn.JPG|thumb|300px|Signaalmast Pärnu ajaloolise lootsijaama juures]]351 baiti (43 sõna) - 2. november 2015, kell 19:08
- Pilt:VESTA_EEPRN.jpg|VESTA Pärnu sadamas2 KB (246 sõna) - 1. juuni 2020, kell 09:05
- ...Ameerikas ja mujal. Eestis sõideti venega esmajoones sisevetel, peamiselt Pärnu ja Kasari jõgikonnas, seal kasutati [[tulusepüük|tulusepüügil]] ka paa799 baiti (117 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
- Teaduslikest töödest on kaalukaim Pärnu jõest süvendustööde käigus välja tulnud keskaegse laeva küljeosa uur841 baiti (108 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
Näita (eelmised 50 | järgmised 50) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)