Kontradmiral
| Kontradmiral | |
|---|---|
 Kontradmirali auastme eraldusmärk | |
| Ingliskeelne vaste: | Rear Admiral |
| NATO kood: | OF-7 |
| Lühend: | k-adm |
| Ingliskeelne lühend: | RADM |
| Maaväe vastav auaste: | kindralmajor |
| Eesti mereväe auastmed | |
| Kõrgemad ohvitserid | |
| Admiral | |
| Viitseadmiral | |
| Kontradmiral | |
| Kommodoor | |
| Vanemohvitserid | |
| Mereväekapten | |
| Kaptenleitnant | |
| Kaptenmajor | |
| Nooremohvitserid | |
| Vanemleitnant | |
| Leitnant | |
| Nooremleitnant | |
| Lipnik | |
| Vanemallohvitserid | |
| Ülemveebel | |
| Staabiveebel | |
| Vanemveebel | |
| Veebel | |
| Nooremveebel | |
| Nooremallohvitserid | |
| Vanemmaat | |
| Maat | |
| Nooremmaat | |
| Madrused | |
| Vanemmadrus | |
| Madrus | |
Kontradmiral on Eesti ja paljude teiste riikide merevägede auaste.
Kontradmiralid Eesti kaitseväes 1918-1940
Eesti Vabariigi algusaastatel oli kaitseväes kasutusel aseadmirali auaste. 3. novembril 1922 võttis valitsus vastu seadluse kaitseväe ohvitseride auastmete tabeli muutmise kohta, millega nimetati aseadmirali auaste ümber kontradmiraliks. Seadlus ilmus Riigi Teatajas 14. novembril ja jõustus 24. novembril.[1] Enne Teist maailmasõda oli kontradmiral kõrgeim koosseisuline auaste Eesti merejõududes. Aastatel 1918-1940 teenis Eesti merejõududes kaks kontradmirali - Johan Pitka ja Herman Alexander Eduard parun von Salza.
Johan Pitka
21. septembril 1919 ülendati Eesti merejõudude juhataja mereväekapten Johan Pitka aseadmiraliks (vanusega 17. septembrist 1919) - auaste nimetati 1922. aastal ümber kontradmiraliks.[2]
Herman Alexander Eduard parun von Salza
20. veebruaril 1928 ülendati Eesti merejõudude juhataja mereväekapten Herman Alexander Eduard parun von Salza kontradmiraliks (vanusega 24. veebruarist 1928).[3]
Kontradmiralid taasloodud Eesti kaitseväes
Tarmo Kõuts
19. juunil 1998 kirjutas president Lennart Meri alla käskkirjale, millega andis Eesti piirivalve ülemale mereväekapten Tarmo Kõutsile kontradmirali sõjaväelise auastme.[4] 2002. aastal ülendati Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts viitseadmiraliks.[5]
Igor Schvede
18. veebruaril 2020 kirjutas president Kersti Kaljulaid alla käskkirjale, millega andis Igor Schvedele (Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu Sõjalise Komitee juures) kontradmirali sõjaväelise auastme.[6]
Eestlastest kontradmiralid
Edward Masso
25. veebruaril 2003 teatas USA kaitseminister Donald K. Rumsfeld, et president George W. Bush on reservmereväekapteni Edward Masso ülendanud kontradmiraliks. Teadaolevalt on ta esimene eestlasest lipuohvitser USA mereväes.[7]
Viited
- ↑ Kaitseväe ohvitseride auastmete tabeli muutmise kohta. Vabariigi Valitsuse 3. novembri 1922. a seadlus – RT, 14.11.1922, nr 139.
- ↑ Johan Pitka. – Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi andmekogu "Eesti ohvitserid 1918-1940". (25.10.2019)
- ↑ Hermann Aleksander Eduard Salza. – Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi andmekogu "Eesti ohvitserid 1918-1940". (25.10.2019)
- ↑ Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi Presidendi 19. juuni 1998. a käskkiri nr 38 – RT I 1998, 58, 918.
- ↑ T. Kõutsile sõjaväelise auastme andmine. Vabariigi Presidendi 20. veebruari 2002. a käskkiri nr 12 – RTL 2002, 29, 420.
- ↑ Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi presidendi 18. veebruari 2020. a käskkiri nr 96 – RT III, 20.02.2020, 1.
- ↑ Vello Mäss, Reet Naber. Eesti verd USA admiral. – Eesti laevanduse aastaraamat 2018. Toimetaja Enn Kreem. Tallinn: Sekstant, 2018, lk 146-148.
