Otsingu tulemused

Vasted lehekülje pealkirjades

  • ...illast allavoolu. Sadamaregistris on registreeritud Pärnu sadam (EE PRN), Pärnu sadama väikesadam (EE PRV) ja vallikraavis paiknev Talvesadam (EE TLV). [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|right|Pärnu muulid]]Pärnu jõe suudmeala on esimesena maininud araabia geograaf al-Idrisi (1154). 13.
    7 KB (1046 sõna) - 10. juuli 2016, kell 12:19

Vasted lehekülje tekstides

  • Pilt:AMALIE slipil.JPG|AMALIE Pärnu Laevatehase slipil 2010
    3 KB (284 sõna) - 20. juuni 2016, kell 21:42
  • 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - [[Hansa koge]] - [[vrakk|vraki]] pardaosa,
    2 KB (255 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
  • | Pildiallkiri = Puksiir CASTOR Pärnu sadamas
    2 KB (235 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:53
  • *Pärnus Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, autor Mati Karmin *Sirje Piht, Imre Kaas. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.
    9 KB (1196 sõna) - 8. november 2021, kell 09:55
  • *2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
    10 KB (1192 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
  • | Pildiallkiri =Mitmeotstarbeline laev EVA 316 Pärnu sadamas Pilt: Murdmas.jpg|EVA-316 jäämurdel [[Pärnu laht|Pärnu lahel]], rajamas teed sadamasse suunduvale [[kaubalaev]]ale
    4 KB (528 sõna) - 13. juuli 2021, kell 11:04
  • 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - [[Hansa koge]] - vraki pardaosa, mis tänap
    5 KB (555 sõna) - 24. detsember 2019, kell 01:02
  • ...nemaa talitus Haapsalus (Loode-Eesti merealad, kaasa arvatud Väinameri), Pärnu talitus (Liivi lahe kirdeosa), Saaremaa talitus Kuressaares (Saaremaa ümbr
    15 KB (1952 sõna) - 5. märts 2019, kell 11:46
  • ...ga Bay (kaasautor J. Kotta). // Proc. 14th Baltic Marine Biologists Symp., Pärnu. Tallinn, 1997 *Factors controlling the longterm changes of the eutrophicated ecosystem of Pärnu Bay, Gulf of Riga (kaasautor). //Hydrobiol. 514 (2004).
    2 KB (319 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:22
  • ...jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai [[Pärnu laht|Pärnu lahel]], [[Liivi laht|Liivi lahe]] põhjaosas ja [[Muhu väin]]a piirkonnas
    990 baiti (150 sõna) - 7. november 2016, kell 01:56
  • | Kodusadam = Turu (2016-…)<br>Kihnu (2008-2016)<br>Pärnu (1992-2008)<br>Rootsi (1955-1992) ...postimees.ee/2367265/kihnul-uued-valitsejad Kihnul uued valitsejad]. – ''Pärnu Postimees'', 8. aprill 2003. (17.01.2018)</ref> 20. juunil 1993 tegi JÕNN
    12 KB (1474 sõna) - 19. jaanuar 2018, kell 01:09
  • ...allinnas [[Balti Laevaremonditehas]]es multifunktsionaalseks jäämurdjaks Pärnu lahe tarvis.
    20 KB (2852 sõna) - 19. september 2021, kell 10:55
  • ...ud kõikjalt, kus on olnud püsijääd: Lääne-Eestis püüti äärekala, Pärnu lahel ka tinti, Põhja-Eestis kilu ja räime. Noot lasti jää alla suurema
    2 KB (323 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:27
  • Pilt:Kalev lembit1.jpg|KALEV ja LEMBIT Pärnu sadamas
    28 KB (3125 sõna) - 4. veebruar 2018, kell 19:15
  • | Liin = Kihnu-Munalaiu<br>Munalaiu-Manilaid<br>Kihnu-Pärnu
    3 KB (323 sõna) - 25. jaanuar 2017, kell 15:53
  • | Pildiallkiri = KINDRAL KURVITS Pärnu sadamas
    3 KB (329 sõna) - 18. august 2018, kell 12:52
  • ...ivini, nii et võrgulina jääb lõtva asendisse. Kimudega võrk on tuntud Pärnu, Matsalu ja Hiiumaa kandis. Murretes: ''kiimvõrk, kimmvõrk, kimmlööt''.
    421 baiti (67 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:38
  • ...kasutatud ka nimetusi klitsnöör, [[litsliin]] põhjarannikul ja seising Pärnu lahel.
    334 baiti (46 sõna) - 23. juuni 2015, kell 00:47
  • | Pildiallkiri = Parvlaev LIISI Pärnu Lahel ..., mis sõitis aastatel 2004-2015 kevadest sügiseni peamiselt [[Kihnu]] ja Pärnu vahet, kuid asendas ka parvlaeva [[REET (parvlaev)|REET]] Sviby-Rohuküla l
    8 KB (1008 sõna) - 17. jaanuar 2018, kell 20:30
  • *[[ARNO (puksiir)|ARNO]], endine Pärnu sadama puksiir, praegune Sillamäe sadama puksiir *[[WASA]], Schmidti kaubamaja [[aurulaev]] [[Riia sadam|Riia]]-[[Pärnu sadam|Pärnu]] liinil (1906)
    12 KB (1281 sõna) - 17. märts 2024, kell 00:59
  • ...ipupüük tuntud peamiselt looderannikul, Soela väinas, Muhu ümbruses ja Pärnu lahel.
    338 baiti (56 sõna) - 16. detsember 2015, kell 01:57
  • Pilt:Lootsikaater AHTO-20.JPG|Lootsikaater AHTO-20 Pärnu lahel
    933 baiti (117 sõna) - 31. august 2016, kell 21:56
  • ...]e suubuvad [[jõgi|jõed]] ja nende suudmelähedased alad [[meri|meres]], Pärnu [[laht]] ning Hiiumaa ja Saaremaa lääne[[rannik]].
    1 KB (215 sõna) - 6. mai 2015, kell 00:06
  • MARE ehitati traallaevaks MSTB-303 [[kalurikolhoos]]i [[Pärnu Kalur]] tarbeks laevaehitusinsener [[Heino Levald]]i projekti järgi.
    4 KB (384 sõna) - 26. september 2016, kell 14:54
  • ...nnikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas ma
    1010 baiti (130 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
  • ...a -Võrtsjärve vetega üleujutatud tasandikud. Ulatuslikumad madalikud on Pärnu madalik, Lääne-Eesti madalik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Peipsiäärne
    699 baiti (77 sõna) - 16. veebruar 2016, kell 01:42
  • '''Mart''' (Martin) '''Laagus,''' (10. juuli 1905 Pärnu – 2. september 1990 Lund) on kalandusajaloolane. ...sai temast Pärnu kalurikooperativi ärijuht. 1933. aastal lõpetas ta [[Pärnu Kalanduskool]]i. 1936. aastal valiti Mart Laagus [[Kalanduskoda|Kalanduskoj
    1 KB (169 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
  • ...teede Amet]] ja AS Regio (esimene merekaart ilmus septembris 1993, hõlmab Pärnu ja [[Liivi laht]]e). Tänasel päeval annab navigatsioonikaarte välja Veet
    2 KB (289 sõna) - 29. november 2017, kell 01:16
  • #Pärnu Merekool - valmistas ette madruseid ja motoriste kaubalaevadele.
    2 KB (266 sõna) - 27. aprill 2016, kell 00:13
  • [[Pilt:L22ne muul.jpg|thumb|300px|Pärnu läänemuul]] [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|Pärnu muulid]]
    1 KB (160 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:15
  • ...ub selg ees. Noodapandid on tuntud paljudes riikides, Eestis kasutati seda Pärnu lahel.
    429 baiti (60 sõna) - 6. mai 2016, kell 00:40
  • ...d [[tuur]]a (ka käksi) külge kinnitatud riidest tuulevari, mida kasutati Pärnu lahel jääpüügil püüniste väljavõtmisel. Pärineb arvatavasti Peipsi
    264 baiti (40 sõna) - 4. juuli 2015, kell 20:01
  • Pilt:CASTOR.JPG|[[CASTOR]] [[Pärnu sadam]]as
    1 KB (161 sõna) - 17. juuni 2016, kell 00:43
  • ...iparvetust jõgedel 18. sajandi lõpul, tähtsamateks veeteedeks kujunesid Pärnu ja Emajõe jõgikonnad, Väike-Emajõgi, Võrtsjärv ja Peipsi järv. Kesks
    1 KB (164 sõna) - 5. juuni 2016, kell 01:00
  • ...]], [[Virtsu sadam|Virtsu]], [[Kuivastu sadam|Kuivastu]] ja [[Pärnu sadam|Pärnu]] peelid. Oma peelid on paljudel sadamail, samuti siseveekogudes. Peelid se
    876 baiti (111 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:26
  • [[Pilt:Pinnasepraam MUDATIBU.JPG|thumb|Pärnu sadama pinnasepraam MUDATIBU Pärnu jõel]]
    856 baiti (101 sõna) - 19. jaanuar 2019, kell 22:30
  • ...sid postilaevad liinil Stockholm-Tallinn ja alates 1701. aastast ka liinil Pärnu-Stralsund. Venemaa esimesed postilaevad alustasid reise 1724. aastal Kroonl
    1 KB (139 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:36
  • ...pirkelpuri. 20. sajandi algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitv
    2 KB (289 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:29
  • ...ks ehitatud parvlaeva [[ORMSÖ]] liinile tulekut suunati REET tagasi Kihnu-Pärnu liinile, kuni valmis Kihnu liinide jaoks ehitatud parvlaev [[KIHNU VIRVE]].
    3 KB (340 sõna) - 25. oktoober 2018, kell 17:34
  • | Pildiallkiri = RUNÖ Pärnu sadamas | Liin = Ringsu-Roomassaare<br>Ringsu-Pärnu
    3 KB (310 sõna) - 12. juuli 2021, kell 15:32
  • ...lgusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.
    1 KB (155 sõna) - 26. november 2016, kell 02:46
  • ...pidemega. Nimetus „rääts“ on tuntud Hiiumaal, Muhus ja [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ümbruses.
    425 baiti (63 sõna) - 11. märts 2017, kell 02:49
  • ...nter"|2012 || [[Baltic Workboats]], Eesti || Roomassaare - Ruhnu, Ruhnu - Pärnu || *[[Pärnu sadam|Pärnu]] – Ruhnu
    7 KB (843 sõna) - 8. jaanuar 2019, kell 01:58
  • Pilt:siht3.JPG|"Pärnu välised sihttulede paagid" Joh. Mey 1927. a lootsiraamatus
    7 KB (962 sõna) - 10. oktoober 2019, kell 15:07
  • ...NIA KALEVIPOJA asemel, sest KALEVIPOEG rakendati 1937. aastast suveliinile Pärnu-Kuivastu-Stockholm. ESTONIA sõitis sel liinil aastail 1937-1940. Aastail 1 Reisiliinid Tallinn-Stockholm ja Pärnu-Stockholm töötasid 1940. aastani.
    2 KB (295 sõna) - 12. juuli 2020, kell 00:22
  • [[Pilt:Eriotstarbeline tooder.JPG|thumb|right|Eriotstarbeline tooder Pärnu lahes]]
    596 baiti (83 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:50
  • [[Pilt:Parnu_lootsitorn.JPG|thumb|300px|Signaalmast Pärnu ajaloolise lootsijaama juures]]
    351 baiti (43 sõna) - 2. november 2015, kell 19:08
  • Pilt:VESTA_EEPRN.jpg|VESTA Pärnu sadamas
    2 KB (246 sõna) - 1. juuni 2020, kell 09:05
  • ...Ameerikas ja mujal. Eestis sõideti venega esmajoones sisevetel, peamiselt Pärnu ja Kasari jõgikonnas, seal kasutati [[tulusepüük|tulusepüügil]] ka paa
    799 baiti (117 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
  • Teaduslikest töödest on kaalukaim Pärnu jõest süvendustööde käigus välja tulnud keskaegse laeva küljeosa uur
    841 baiti (108 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
  • ...er maailma purjetanud rändurid jõudsid pärast kolme aastat koju]. – ''Pärnu Postimees'', 30. august 2018. (31.08.2018)</ref><ref>[http://podcast.kuku.p
    8 KB (998 sõna) - 25. veebruar 2024, kell 19:17
  • ...[TARMO]]. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. **''Pärnu piirkond'' (aadressil Merekalda 16, Pärnu)
    18 KB (2076 sõna) - 31. oktoober 2021, kell 01:22
  • | Peakorter = Papiniidu 5, 80010 Pärnu *2003. aasta maist [[Kihnu sadam|Kihnu]]-[[Pärnu sadam|Pärnu]] liin
    72 KB (8518 sõna) - 11. märts 2021, kell 15:15
  • * [[Eesti Tarbijate Kooperatiivi Pärnu Kalamajand]] Pärnu
    129 KB (14 343 sõna) - 21. juuni 2023, kell 00:37
  • | Pildiallkiri = PROTECTOR Pärnu sadamas ...v]] Eesti [[lipp|lipu]] alla. PROTECTOR on abistanud mitmel talvel laevu [[Pärnu sadam]]as.
    3 KB (283 sõna) - 1. aprill 2015, kell 14:20
  • '''Jüri Kask''' (20. juuni 1939 Pärnu) on [[laev]]a [[vanemmehaanik]], mehaanikainsener ja merendustegelane. *1957 lõpetas Pärnu 2. Keskkooli
    4 KB (443 sõna) - 28. september 2018, kell 00:52
  • ...heti viia Saksamaale, kuid mobiliseeritute vagunitesse paigutamise käigus Pärnu raudteejaamas õnnestus tal vaatamata relvastatud valvele põgeneda. ...ele vajati hädasti mehi ja sadama juhte värvatute minevik ei huvitanud. Pärnu sadamas töötas ta kuni 1945. aasta kevadeni. Kui [[Tallinna Merekool]] ta
    8 KB (1118 sõna) - 31. juuli 2017, kell 12:35
  • [[Pilt:Parnu_lootsitorn.JPG|thumb|300px|Pärnu ajalooline lootsitorn ja signaalmast]]'''Lootsijaam''' on [[loots]]ide asuk
    502 baiti (65 sõna) - 2. november 2015, kell 19:04
  • ...B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel ...a kalandusalasteks uurimistöödeks ning rannikumere seireks [[Pärnu laht|Pärnu]] ja [[Liivi laht|Liivi lahel]]
    3 KB (312 sõna) - 14. detsember 2017, kell 23:16
  • 2 KB (162 sõna) - 27. veebruar 2020, kell 02:23
  • ...liiga väikeseks ja samuti osutusid [[peamasin]]ad selleks pisut nõrgaks. Pärnu sadamas võttis lõpuks jäämurdetööd üle [[EVA 316|EVA-316]]. VALVASEL
    5 KB (557 sõna) - 5. mai 2016, kell 00:28
  • *1944-1950 Pärnu I Mittetäielik Keskkool *1950-1952 Pärnu I Keskkool, nn poeglaste keskkool
    3 KB (332 sõna) - 14. oktoober 2016, kell 01:10
  • Pilt:AMALIE slipil.JPG|[[Pärnu Laevatehas]]e slipp
    1 KB (155 sõna) - 14. juuli 2016, kell 01:08
  • |}'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on Eesti [[merendus]]tegelane ja [[tüürimees|vahitüürimees]]. *2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium, kuldmedal
    4 KB (448 sõna) - 4. november 2023, kell 18:46
  • ...illast allavoolu. Sadamaregistris on registreeritud Pärnu sadam (EE PRN), Pärnu sadama väikesadam (EE PRV) ja vallikraavis paiknev Talvesadam (EE TLV). [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|right|Pärnu muulid]]Pärnu jõe suudmeala on esimesena maininud araabia geograaf al-Idrisi (1154). 13.
    7 KB (1046 sõna) - 10. juuli 2016, kell 12:19
  • *1941 – osales kinnitamata andmeil Suvesõjas, võttis osa Pärnu, Tallinna, Paldiski, Aegna, Hiiu- ja Saaremaa vabastuslahingutest;
    16 KB (1749 sõna) - 2. veebruar 2018, kell 11:12
  • ...nistri resolutsiooniga 15. detsembril 1939 registrist, sest oli liitunud [[Pärnu Sadamatööliste Ühing]]u ja [[Tallinna Sadamatööliste Ametiühisus]]ega
    678 baiti (77 sõna) - 18. aprill 2018, kell 22:39
  • | Pildiallkiri = VALVE Pärnu lahel Pilt:VALVE Pärnus.JPG|VALVE Pärnu sadamas (värvituna vana värviskeemi järgi)
    4 KB (438 sõna) - 20. august 2018, kell 19:18
  • EMSA-l on hoonestusõigus Tallinnas Pärnu mnt 41a ajaloolisele majale, milles 1927. aastal asus Tööliste Kodu.
    7 KB (707 sõna) - 30. jaanuar 2020, kell 00:11
  • ...ultuuri ja -hariduse edendaja, aastail 1992–2013 [[Eesti Mereakadeemia]] Pärnu Merenduskeskuse direktor. *1992–2013 Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskuse direktor
    3 KB (167 sõna) - 30. detsember 2020, kell 09:42
  • | Pildiallkiri = Reisilaev KALEVIPOEG Pärnu sadamas 1930. aastal ...''ALEKSEI''' ning ehitati Pärnus ümber. Oktoobris alustas ALEKSEI liinil Pärnu–Riia. 1916. a arvestati laeva kiiruseks 13 sõlme ja laeval oli 275 reisi
    7 KB (831 sõna) - 4. detsember 2021, kell 02:29
  • ...kuni 1940. aastani. Rahuajal töötas TASUJA laevade abistamisel peamiselt Pärnu piirkonnas, aga kui vaja, ka Väinameres ja Soome lahes. Laevu abistas ta T
    7 KB (869 sõna) - 14. detsember 2021, kell 20:48
  • | Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas ...a ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis 1914. aastal müüs selle edasi Pärnu laevaomanikele. Liinisõite see laev teha ei saanud, sest 31. mail 1915 rek
    6 KB (824 sõna) - 20. jaanuar 2022, kell 01:11
  • ...ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015
    3 KB (413 sõna) - 6. aprill 2023, kell 00:58
  • *12. oktoobril 1935 müüdi see väike reisilaev Pärnu kalaeksporttöörile August Tollile, kes laskis sellest ehitada sumplaeva. *3. juulil 1941 uputati TRAAL Pärnu muulide vahele laevatee blokeerimiseks. Temaga koos uputati veel läti auri
    4 KB (528 sõna) - 18. oktoober 2022, kell 17:46