Erinevus lehekülje "Gaasitanker" redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:LNGtanker.jpg|222px|thumb|LNG tanker.]] | [[Pilt:LNGtanker.jpg|222px|thumb|LNG tanker.]] | ||
| − | '''Gaasitanker''' on [[ahter|ahtrils]] paikneva [[tekiehitis]]e ja [[masinaruum]]iga | + | '''Gaasitanker''' on [[ahter|ahtrils]] paikneva [[tekiehitis]]e ja [[masinaruum]]iga veeldatud gaasi vedamiseks ehitatud [[laev]]. |
Olenevalt gaasi liigist ja selle vedeldamisviisist on [[tanker|gaasitankeritel]] erinev ehitus ja seadmestik. Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded. | Olenevalt gaasi liigist ja selle vedeldamisviisist on [[tanker|gaasitankeritel]] erinev ehitus ja seadmestik. Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded. | ||
| − | Gaasi liigist tulenevalt kasutatakse nii LNG-tankereid (LNG on ''Liquified Natural Gas'' - veeldatud maagaas) kui ka LPG-tankereid (LPG on ''Liquified Petroleum Gas'' - veeldatud naftagaasid). Olenevalt veetava vedelgaasi liigist kasutatakse gaasi veeldamiseks üht kolmest moodusest: | + | Gaasi liigist tulenevalt kasutatakse nii [[LNG]]-tankereid (LNG on ''Liquified Natural Gas'' - veeldatud maagaas) kui ka LPG-tankereid (LPG on ''Liquified Petroleum Gas'' - veeldatud naftagaasid). Olenevalt veetava vedelgaasi liigist kasutatakse gaasi veeldamiseks üht kolmest moodusest: |
| − | *kokkusurumisega kuni 2 MPa keskkonnatemperatuuril | + | *kokkusurumisega kuni 2 MPa keskkonnatemperatuuril |
| + | *jahutamisega atmosfäärirõhul kuni veeldatava gaasi keemistemperatuurini | ||
*kombineeritult nii jahutamise kui ka kokkusurumisega. | *kombineeritult nii jahutamise kui ka kokkusurumisega. | ||
| 12. rida: | 13. rida: | ||
Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded: | Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded: | ||
| − | *lasti temperatuuri, rõhu ja nivoo jälgimiseks paigaldatakse automaatsed kontrolli- ja signalisatsioonisüsteemid ning | + | *lasti temperatuuri, rõhu ja nivoo jälgimiseks paigaldatakse automaatsed kontrolli- ja signalisatsioonisüsteemid ning [[gaasianalüsaator]]id |
*laevakere tankidevaheline ruum täidetakse inertgaasiga või diiselmootorite [[heitgaasid]]ega. | *laevakere tankidevaheline ruum täidetakse inertgaasiga või diiselmootorite [[heitgaasid]]ega. | ||
Viimane redaktsioon: 10. mai 2019, kell 16:16
Gaasitanker on ahtrils paikneva tekiehitise ja masinaruumiga veeldatud gaasi vedamiseks ehitatud laev.
Olenevalt gaasi liigist ja selle vedeldamisviisist on gaasitankeritel erinev ehitus ja seadmestik. Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded.
Gaasi liigist tulenevalt kasutatakse nii LNG-tankereid (LNG on Liquified Natural Gas - veeldatud maagaas) kui ka LPG-tankereid (LPG on Liquified Petroleum Gas - veeldatud naftagaasid). Olenevalt veetava vedelgaasi liigist kasutatakse gaasi veeldamiseks üht kolmest moodusest:
- kokkusurumisega kuni 2 MPa keskkonnatemperatuuril
- jahutamisega atmosfäärirõhul kuni veeldatava gaasi keemistemperatuurini
- kombineeritult nii jahutamise kui ka kokkusurumisega.
Lasti lossimiseks ja laadimiseks on gaasitankerid varustatud pumpade ja kompressoritega, erisulameist (nt invarist) valmistatud termoisolatsiooniga silindrilised, kera- või prismakujulised lastitankid varustatakse külmutusseadmetega. Atmosfäärirõhul veeldatud gaasi veoks kasutatakse ka membraantanke. Lastitankidest osaliselt väljaaurustuvat gaasi kasutatakse jõuseadme (valdavalt kahekütuseliste -gaas/vedelkütus- diiselmootorite) kütusena või taasveeldatakse külmutusseadmes.
Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded:
- lasti temperatuuri, rõhu ja nivoo jälgimiseks paigaldatakse automaatsed kontrolli- ja signalisatsioonisüsteemid ning gaasianalüsaatorid
- laevakere tankidevaheline ruum täidetakse inertgaasiga või diiselmootorite heitgaasidega.
Suurenenud vajadus loodust vähem saastava gaaskütuse järele on kaasa toonud olukorra, kus maailmamerel sõidavad sajad hiiglaslikud gaasitankerid mahutavusega üle 250 000 m³.
Kirjandus
- MerLe
- Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986
- „Second IMO Greenhouse Gas Study 2009“ – Published in 2009 by the International Maritime Organization. London SEI 75R
| Tankerid |
Gaasitanker • Kemikaalitanker • Naftatanker |
| Reisilaevad | |
| Teeninduslaevad |
Hüdrograafialaev • Jäämurdja • Tuukrilaev • Lootsilaev • Punkrilaev • Päästelaev • Süvenduslaev • Pukser (vedurlaev) |
| Teenistuslaevad |
Piirivalvelaev • Uurimislaev • Õppelaev |
| Kaubalaevad | |
| Sõjalaevad |
